Teabelehed Euroopa Liidu kohta
Euroopa Parlament
Palun täitke see väli

Lennutransport: ühtne Euroopa taevas

Ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärk on suurendada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste tõhusust, vähendades Euroopa õhuruumi killustatust. See on üleeuroopaline algatus, mis on avatud ka naaberriikidele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2.

Eesmärgid

Ühtse Euroopa taeva algatus käivitati 1999. aastal, et parandada lennuliikluse korraldamise[1] ja aeronavigatsiooniteenuste[2] toimimist Euroopa õhuruumi parema integreerimise abil. Ühtse Euroopa taeva sedastatud kasu on tohutu, 2004. aastaga võrreldes võib see algatus (mis viiakse lõpule aastate 2030–2035 paiku) kolmekordistada õhuruumi läbilaskevõimet, vähendada lennuliikluse korraldamise kulusid poole võrra, parandada ohutust kümnekordselt ja vähendada 10% lennunduse mõju keskkonnale[3].

Saavutused

Ühtse Euroopa taeva algatus käivitati vastusena aeronavigatsioonist tingitud viivitustele, eesmärgiga vähendada Euroopa õhuruumi killustatust (liikmesriikide, tsiviil- ja militaarkasutuse ning tehnoloogiate vahel) ja suurendada seeläbi õhuruumi läbilaskevõimet ning lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste tõhusust. See algatus on üleeuroopaline ja avatud ka naaberriikidele. Praktikas peaksid tänu ühtse Euroopa taeva algatusele lühenema lennuajad (lühemate marsruutide ja väiksemate viivituste tõttu) ning sellega seoses kahanema ka lennukulud ja õhusõidukite heitkogused. Esimesed ühised nõuded, millega loodi ühtne Euroopa taevas, võeti vastu 2004. aastal (ühtse Euroopa taeva esimene pakett). Need hõlmasid määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks, määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta, määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas[4] ja määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta. Kõnealust raamistikku muudeti 2009. aastal (ühtse Euroopa taeva teine pakett), et lisada sellesse ka tulemuslikkusel põhinevad mehhanismid (määrus (EÜ) nr 1070/2009). Raamistikku täiendati ka ELi lennundusohutusalaste eeskirjade (ning lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste hõlmamiseks Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) seonduvate pädevuste) ja lennujaamade käitamist käsitlevate eeskirjade laiendamisega[5]. Samaaegselt võttis ka mitu rakenduseeskirja ja tehnilist standardit vastu kas komisjon komiteemenetluse korras või harvemini kaasseadusandjad[6].

Nimetatud terviklik õigusraamistik on hoogustanud Euroopa õhuruumi restruktureerimist ja aeronavigatsiooniteenuste osutamist: reguleerimisega seotud ülesanded on teenuste osutamisest eraldatud, õhuruumi tsiviil- ja militaarotstarbeks kasutamisel on palju suurem paindlikkus, on parandatud seadmete koostalitlusvõimet, ülemise õhuruumi liigitamine on ühtlustatud[7], on kehtestatud ühine aeronavigatsioonitasude süsteem ning lennujuhilubade väljastamise ühised nõuded. Lisaks on kehtestatud ühtse Euroopa taeva struktuuri järgmised põhikomponendid:

  • tulemuslikkuse kava[8] kohased siduvad tulemuslikkuse eesmärgid sellistes põhivaldkondades nagu ohutus[9], keskkond, läbilaskevõime, kulutasuvus ja stiimulid, et parandada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldist tõhusust. Tulemuslikkuse eesmärgid võtab vastu komisjon komiteemenetluse korras[10]. Komisjoni määratud tulemuslikkuse hindamise asutus aitab kaasa nende eesmärkide väljatöötamisele ja jälgib tulemuslikkuse kava rakendamist;
  • võrgustiku haldaja (praegu Eurocontrol[11]) ülesanne on parandada ELi lennundusvõrgustiku toimimist. Võrgustiku haldaja tegeleb võrgustiku funktsioonidega, mida tuleb käsitleda tsentraliseeritult, näiteks Euroopa lennumarsruutide võrgustiku kujundamine, lennuliiklusvoo juhtimine ja üldises lennuliikluses kasutatavate raadiosageduste koordineerimine;
  • funktsionaalsete õhuruumiosade eesmärk on vähendada Euroopa õhuruumi killustatust, korraldades seda ümber vastavalt liiklusvoogudele, mitte riigipiiridele. See võimaldab tõhustatud koostööd (st õhuruumi paremat haldamist, lennumarsruutide võrgu optimeerimist ja mastaabisäästu tänu teenuste integreerimisele) ja isegi riigipiiride üleselt teenuste osutajate ühinemisi, mis vähendab aeronavigatsiooniteenuste kulu;
  • ühisettevõte SESAR (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem), mis loodi 2007. aastal, haldab ühtse Euroopa taeva tehnoloogilist ja tööstuslikku mõõdet, st Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi väljatöötamist ja kasutuselevõttu, ning selle eesmärk on suurendada ka automatiseerimise, turvalise andmejagamise ja ühenduvuse taset lennuliikluse korraldamises osana algatusest „Digitaalne Euroopa taevas“.

Euroopa õhuruumi täielik integreerimine ei ole siiski veel kaugeltki lõpule viidud. Ühtse Euroopa taeva algatus (millega kõigi eelduste kohaselt aastatel 2030–2035 lõpule ei jõuta) seisis silmitsi raskuste ja takistustega, eelkõige oma tohutu ulatuse tõttu. 2013. aasta juunis esitas komisjon uued eeskirjad, et parandada tõhusust ja tulemuslikkust ning institutsioonilise raamistiku puudusi. Parlament võttis küll 2014. aastal vastu oma esimese lugemise seisukoha, kuid nõukoguga nende meetmete üle peetavad arutelud seiskusid varsti pärast seda.

22. septembril 2020 võttis komisjon vastu sama ettepaneku muudetud versiooni, eesmärgiga luua kestlikum ja vastupidavam lennuliikluse korraldus, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Kavandatav uuendus koosnes muudetud ettepanekust võtta vastu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (2013/0186(COD), nimetatakse SES2+), mis eelkõige hõlmab funktsionaalsete õhuruumiosade kasutamise kohustust käsitlevatest sätetest loobumist, ning ettepanekust muuta määrust (EL) 2018/1139 seoses ELi Lennundusohutusameti suutlikkusega toimida ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutusena (2020/0264(COD))[12]. 2021. aasta juunis võttis parlamendi transpordi- ja turismikomisjon vastu raporti viimati nimetatud ettepaneku kohta. Ta võttis ka vastu ajakohastatud läbirääkimisvolitused seoses ettepanekuga võtta vastu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (2013/0186(COD)). 13. juulil 2021 algasid institutsioonidevahelised läbirääkimised kaasseadusandjate vahel.

5. märtsil 2024 jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu ühtse Euroopa taeva reformi suhtes esialgsele kokkuleppele. Selle kokkuleppe põhielemendid on järgmised:

  • aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja riiklik järelevalveasutus võivad kuuluda samasse organisatsiooni, tingimusel et nende funktsioonid on lahutatud ja nad vastavad sõltumatuse nõuetele;
  • liikmesriikidel on võimalik koondada majandus- ja ohutusjärelevalve funktsioonid ühte ja samasse haldusüksusesse;
  • liikmesriigid võivad lubada teatavate aeronavigatsiooniteenuste avamist turutingimustele;
  • kulude-tulude analüüsis käsitletakse marsruudi navigatsioonitasude kohustusliku kohandamise küsimust, et julgustada õhuruumi kasutajaid toetama keskkonna- ja kliimatulemuste parandamist;
  • riiklikud järelevalveasutused ja komisjon hindavad koos aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust ning selle ülesande täitmisel abistamiseks luuakse komisjonis sõltumatu nõuandev tulemuslikkuse hindamise asutus;
  • selleks et ühtlustada kaks eraldi menetlust (SES2+ (2013/0186(COD)) teisel lugemisel ja EASA – tulemuslikkuse hindamise asutus (2020/0264(COD)) esimesel lugemisel), otsustasid kaasseadusandjad liita kaks komisjoni ettepanekut üheks ning seetõttu muutusid tulemuslikkuse hindamise asutust käsitlevad sätted SES2+ läbivaatamise osaks. Selle tulemusel teatas komisjon oma 2025. aasta tööprogrammis kavatsusest EASA – tulemuslikkuse hindamise asutuse ettepanek tagasi võtta.

Pärast seda, kui nõukogu ja parlament olid määruse (EL) 2024/2803 ametlikult vastu võtnud, avaldati see Euroopa Liidu Teatajas 11. novembril 2024.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlament on alati püüdnud kõrvaldada takistusi ühtse Euroopa taeva rakendamise teelt, lähenedes sellele pragmaatiliselt. Sellega seoses on ta kindlalt ja edukalt rõhutanud, et tsiviil- ja militaarsektor peavad tegema tihedat koostööd õhuruumi paindlikul kasutamisel. Samuti tegi Euroopa Parlament ettepaneku luua lennundustööstuse nõuandekomitee, et sidusrühmad saaksid komisjonile ühtse Euroopa taeva tehniliste aspektide kohta nõu anda. Lisaks on Euroopa Parlament alati rõhutanud Eurocontroli tähtsat rolli ühtse Euroopa taeva rakendamisel ning vajadust soodustada koostööd naaberriikidega, et laiendada algatust väljapoole ELi piire. Ühtlasi rõhutab parlament vajadust tagada, et ühtne Euroopa taevas järgiks rohelise kokkuleppe eesmärki vähendada lennundussektori keskkonnamõju.

Arvestades, et ühtse Euroopa taeva suuremad eesmärgid on veel saavutamata, palub Euroopa Parlament nüüd komisjonil vahetada alt ülespoole lähenemisviis ülevalt allapoole lähenemisviisi vastu, et ületada viimased kõhklused ning kiirendada algatuse rakendamist, pidades eelkõige silmas programmi SESAR.

Olulisemad Euroopa Parlamendi selleteemalised otsused:

Lisateavet selle teema kohta leiate transpordi- ja turismikomisjoni veebisaidilt.

 

[1]Lennuliikluse korraldamisega tagatakse lennukite ohutu ja tõhus liikumine kõikides lennuetappides (sh lennuliiklusteenused, õhuruumi korraldamine ning lennuliikluse voogude juhtimine).
[2]Aeronavigatsiooniteenused hõlmavad kõiki aeronavigatsiooniks osutatavaid teenuseid, sealhulgas lennuliiklusteenused, sideteenused, navigatsiooni- ja seireteenused, meteoroloogiateenused ning aeronavigatsiooniteabe teenused.
[3]Need on ühtse Euroopa taeva ametlikud eesmärgid, mille päritolu ei ole täpselt teada.
[4]Lennujaamast lennujaamani, sest lennujaamad toimivad õhuruumi sisse- ja väljapääsudena. Sellele viidatakse kui nn väravast väravani lähenemisviisile.
[5]Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1108/2009.
[6]Näiteks direktiiv 2006/23/EÜ ühenduse lennujuhiloa kohta.
[7]Õhuruum liigitatakse rahvusvahelise tsiviillennunduse Chicago konventsioonis määratletud klassideks (A–G). Lennureeglid ja osutatavad teenused on klassiti erinevad.
[8]Kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 691/2010.
[9]Alates 2015. aastast.
[10]Tulemuslikkuse kava esimene võrdlusperiood hõlmas kalendriaastaid 2012–2014. Alates 2015. aastast on iga võrdlusperioodi pikkus viis kalendriaastat.
[11]Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) on üleeuroopaline tsiviil-militaarne valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 1963. aastal, et tagada ohutus lennuliikluse korraldamise valdkonnas. Eurocontrol koosneb 41 lepinguosalisest riigist. Eurocontrol ja EL on sõlminud koostöölepingu ühtse Euroopa taeva rakendamiseks. 2011. aastal määras komisjon Eurocontroli esimeseks ühtse Euroopa taeva võrgustiku haldajaks 2019. aasta lõpuni ja 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2029 komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/709. Eurocontrol nimetati ka esimeseks ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuseks aastatel 2010–2016.
[12]Kuna 5. märtsil 2024 saavutati esialgne kokkulepe, võtab komisjon oma ettepaneku COM(2020)0577 eeldatavasti tagasi.

Maja STRNAD MESKO