Universitiehttalektåvrrå Inger Johansen Nuortta universitiehtas la válljidum bargov jådedittjat hábmedit aktisasj rámmaplánav sáme åhpadiddjeåhpadussaj.

Barggo l viddno Máhttodepartementas.

Ulmme l dán jage da gålmmå dálásj rámmaplánajt aktidit, biehtsemáno 1. biejve åvddåla. Johansen dættot ådå pládna hæhttu sierraláhkáj bærrájgåhtset oarjjel- ja julevsámegiela dárbojt, sierraláhkáj gå la sáhka praktihkalasj tjadádime birra ja dárbbo akademijjalasj giellahárjjidimes.

– Hæhttup sihkarasstet ájn la máhttelisvuohta åhpadiddjeåhpadusáv oarjjel- ja julevsámegiellaj fállat, ja juhte gájbbádusá ma biejaduvvi li máhttelis tjadádit. Ep máhte duola dagu gájbbedit sámegielak åhpadiddjijt juohkka fágan, danen gå da e gávnnu, javllá Johansen.

Barggojuogos jådeduvvá professåvrrå Hege Merete Sombya baktu, ja galggá sihkarasstet sáme åhpadiddjeoahppijda buorre åhpadusáv tjielgga sáme perspektijvajn.

Les på norsk.

Stájgo suohkan la mierredum sáme namman suohkanij Stáhtaráden uddni.

Dáv diedet Suohkan- ja guovllodepartemænnta præssadiedádusán bierjjedak iehketbiejve.

Suohkana ietja li álggám julevsáme suohkannamáv åttjudit.

Nammaválljim la dårjav bájkálasj sáme birrasis oadtjum, ja la aktijrádálattjat árvvalusájn Sámedikke bájkkenammadievnastusás.

– Le buorre gå Stájgo suohkan sihtá almulasj sáme namáv duodden. Julevsáme namma suohkanij sjaddá viehkken tjalmostahtátjit julevsáme kultuvrav ja arvusmahttá sámegielav anedit, javllá suohkan- ja guovllominisstár Bjørnar Skjæran.

Les på norsk.

Ájluovta skåvllå l vijdes prosjevtav ållidam julevsáme terminologijja åvddånahttema gáktuj luonndofágan.

Terminologijjaprosjækta l tjadádum oassen skåvlå guhkesájggásasj åvdedimes julevsáme gielas, ja la vuododuvvam dárbos systematisieridum fáhkagiellaj vaj julevsámegiella aj máhttá aneduvvat åhpadusgiellan duola degu luonndofágan.

Barggo gåbttjå vihtta tiemálasj suorge biologijjaoasen luonndofágas, duodden árbbediehtuj. Tjoahkkidum diedojs li binnemusát 550 moallánagá ådå julevsáme bágo ja terma ma åvdebut ælla dokumenteriduvvam dálásj gielalasj resursajn.

– Prosjækta l ållidam snivugit tjoahkkájbiedjadum juohkusis alla giella- ja fáhkamáhtudagájn. Dát la A-juogos julevsáme giellabargon, fáhkaulmutja gudi gielav bukti alle dásen ja gájbbádusájt dádjadi gåktu fáhkagielav dárkkelit ja anedahtte skåvlån adnet, javllá prosjæktajådediddje Marita Mikkelsen.

Les på norsk.

Ådåjakmáno 1. biejve rájes sjaddá Sálatvuome suohkan oassen sámegiela háldadimguovlos.

Dan aktijvuodan galggá sámegielak giellakonsulentav virggáj biedjat. Duodden sjaddá resurssajuogos ásaduvvat mij la virggáj tjadnam. Virgge almoduvvá ådåjakmáno álgon.

Sálatvuobme sjaddá vuostasj sámegiela arvusmahttemsuohkan maŋŋel gå sámeláhka rievddaduváj nav váj suohkana dálla máhtti biejaduvvat gålmå kategorijjaj gielladile milta.

Les på norsk.

Sámedigge 982.640 kråvnå juollot kultuvrradåjmajda ma galggi sáme dájdav, gielav ja kultuvrav nannit ja åvddånahtte.

Javllakonserta, javllajuojga, juojggambuvtadahka ja koreografijja li muhtem prosjevta ma dårjav oadtju.

Ruhta juolloduvvá Kultuvrradåjmaj doarjjaårdnigis, ja doajmmá 2025 tjavtja rájes dálátjij.

Juollodum prosjevtaj gaskan li duola dagu Havgapet
Kunstneriske Virke og Ull Produksjon Elin Már Øyen Vister (gåvån) koreografijjaj ja dánssaj «Tjatselodde maddoe» ja Fárro Culture AS mij galggá dållat juojggambuvtadagáv, Sámi Lávdi – Sami Association of Performing Arts ja moattedájddastudio Davvi Division AS.

– Dá álgadime vaddi ájnas árvov giellaj, árbbedáhpáj ja identitiehttaj, ja dahká mijá kultuvrav sadjihin, javllá sámedikkeráde Paul Bendikk Jåma (NSR) præssadiedádusán.