Suhted kodanikuühiskonna organisatsioonidega
Euroopal on elujõuline ja mitmekesine kodanikuühiskond, mida esindavad kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil tegutsevad organisatsioonid. Euroopa Parlament – Euroopa Liidu ainus otse valitud institutsioon – on võtnud kohustuse pidada nende organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi, tagades, et nende häält võetakse õigusloomeprotsessis kuulda ning et ELi poliitika kajastab kodanike vajadusi ja püüdlusi.
Parlament edendab seda teabevahetust korrapäraste ja läbipaistvate konsultatsioonide ja foorumite kaudu. Eesmärk on pidada struktureeritud dialoogi, mis tagab pideva teabevahetuse, tugevdab demokraatlikku osalemist, suurendab poliitikakujundamise asjatundlikkust ja aitab ELil jätkuvalt reageerida oma kodanike muredele.
Kodanikuühiskonnaga suhtlemisel tagab parlament, et Euroopa tasandil kujundatavates aruteludes ja tehtavates otsustes võetakse arvesse eri vaatenurki.
Taustteave
Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 2009. aastal on osalusdemokraatia olnud Euroopa Liidu põhiseaduslik põhimõte, mille eesmärk on tugevdada selle demokraatlikku legitiimsust. Euroopa Liidu lepingu artikliga 11 edendatakse kaasavat, läbipaistvat ja osaluspõhist poliitikakujundamist. Selles on sätestatud järgmine:
- Institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.
- Institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.
- Euroopa Komisjon korraldab asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus.
- Vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.
- Sellise kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 esimese lõigu kohaselt.
Lõikes 1 sõnastatakse ja kehtestatakse osalusdemokraatia põhimõte, muutes selle Euroopa Liidu põhiväärtuseks.
Lõikega 2 muudetakse ametlikuks kodanikuühiskonna dialoogi protsess, mis edendab avatud, läbipaistvat ja kaasavat suhtlust kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide vahel, et aidata kaasa poliitika väljatöötamisele ja rakendamisele.
Lõikes 3 kohustatakse Euroopa Komisjoni tagama läbipaistev ja teadlik poliitikakujundamine, sealhulgas avalike konsultatsioonide kaudu.
Lõikega 4 pannakse alus Euroopa kodanikualgatusele, st vahendile, mis võimaldab kodanikel kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama ELi pädevusse kuuluvates valdkondades õigusaktide ettepanekuid.
Kooskõlas Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 27 lõikega 5 on president teinud kahele asepresidendile ülesandeks korraldada struktureeritud konsultatsioone kodanikuühiskonnaga.
Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhtlemise, sealhulgas Euroopa kodanikualgatuste eest vastutavad asepresidendid on Katarina Barley ja Nicolae Ștefănuçă.
Euroopa Parlamendi asepresidentide Katarina Barley ja Nicolae Ștefănuçă sõnum
Kodanikuühiskonnaga peetaval dialoogil on Euroopas pikaajaline traditsioon. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest ja kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 11 on see ette nähtud isegi põhiseadusliku kohustusena. Sellel on mõjuv põhjus: Euroopa mitmekesise kodanikuühiskonnaga peetav avatud ja sisukas dialoog tagab, et kõiki hääli ja arvamusi võetakse kuulda ja tunnustatakse Euroopa tasandil. ELi poliitikakujundajatega suhtlemine ei tohi olla ainult hästi rahastatud majandushuvide esindajate privileeg. Kodanikuühiskonna organisatsioonid vahendavad ühiskonna muresid ja teavitavad neist ELi institutsioone. See aitab tagada, et nii otsuste sõnastamisel kui ka rakendamisel lähtutakse kodanike tegelikust olukorrast ja vajadustest.
Samal ajal tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa arutelude ja otsuste vaatlejatena, tõlgendades keerulisi protsesse ja kaasates oma liikmeid aruteludesse. Seda tehes toimivad nad teabelevitajatena ja aitavad edendada ELi poliitikakujundamise läbipaistvust. Paljude kodanike jaoks võib Euroopa tasand näida abstraktne ja kauge. Kodanikuühiskonnal ja selle organisatsioonidel on seega oluline roll selle lõhe ületamisel ja kodanike lähendamisel ELi otsustusprotsessile – see on ülimalt vajalik, pidades silmas kasvavaid autoritaarseid suundumusi kogu maailmas.
Dialoog kodanikuühiskonnaga toimub mitmes vormis, nagu avalikud arutelud, ekspertide seminarid, konsultatsioonid ja korrapärane teabevahetus kõigi tasandite organisatsioonidega. Euroopa Parlament teeb tihedat koostööd ka Euroopa katusorganisatsioonidega, mis esindavad piiriüleseid huve, tagades, et kuulatakse ära kõigi liikmesriikide seisukohad.
Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhtlemise eest vastutavate asepresidentidena soovime toetada kodanikuühiskonda parlamendi aruteludesse panustamisel, ELi poliitika rakendamise jälgimisel ja institutsioonidelt vastutuse nõudmisel.