Keskkonnahoidlik digisektor

Digikümnendi ajal seisab Euroopa silmitsi kahe olulise väljakutsega: rohe- ja digipööre. 

Need võivad tunduda kahe eraldi küsimusena, kuid need on tegelikult kaks väljakutset – kumbki ei saa olla edukas ilma teiseta – ning mõlemad on Euroopa tuleviku jaoks võrdselt olulised. 

Digilahenduste kasutuselevõtt meie elus aitab vähendada meie CO2 jalajälge. Me võime koosolekutele reisimise asemel liituda videokonverentsidega, jälgida, kui palju energiat meie kodud tarbivad, ja isegi suurendada põllumajanduse kestlikkust.  

Siiski peame tagama, et digitehnoloogiad ei tarbiks rohkem energiat, kui nad säästavad. Praegu moodustab digitehnoloogia 8–10 % meie energiatarbimisest ja 2–4 % meie kasvuhoonegaaside heitest – see on väike protsent, kuid suur arv. 

Saame oma digitaalses elus teha mitmeid muudatusi, et vähendada oma keskkonnamõju selles valdkonnas. Näiteks säästaks kõigi nutitelefonide kasutusea pikendamine vaid ühe aasta võrra 2030. aastaks 2,1 miljonit tonni CO2 aastas, mis võrdub miljoni auto eemaldamisega meie teedelt. Üleminek 4G-võrkudelt 5G-võrkudele võib vähendada energiatarbimist kuni 90%.

EL uurib neid võimalusi ja palju muud. Ajakohastame kehtivaid õigusakte ja kehtestame uued meetmed, et saavutada meie rohe- ja digieesmärgid järgmiseks aastakümneks. Üks selline meede on tagada, et andmekeskused on hiljemalt 2030. aastaks kliimaneutraalsed, energiatõhusad ja kestlikud.  

EL uurib ka vabatahtlikke ja siduvaid meetmeid, et aidata erasektoril muutuda kliimaneutraalseks ja kasutada rohkem taastuvaid ressursse. Mõned näited selle kohta on Euroopa roheline digikoalitsioon ja audiovisuaalsektori keskkonnasäästlikumaks muutmise erinevad algatused.

Rohelise kokkuleppe tööstuskava

Euroopa Komisjon esitas rohelise kokkuleppe tööstuskava, et toetada oma eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, suurendades samal ajal Euroopa nullnetotööstuse konkurentsivõimet.

Kava peamine tugisammas on tagada ELile juurdepääs tehnoloogiale, toodetele ja lahendustele, mis on kliimaneutraalsusele üleminekul keskse tähtsusega. Nende hulka kuuluvad fotogalvaanilised elemendid, tuuleturbiinid, akud, vesiniku elektrolüüsiseadmed, süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise seadmed ja palju muud. Sellised tooted ja lahendused on ka oluliseks majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade allikaks Euroopas.

Selle saavutamiseks visandatakse strateegias protsess, mille eesmärk on kiirendada investeeringuid ja rahastamist puhta tehnoloogia tootmiseks Euroopas, mis seaks ELi puhta tehnoloogia revolutsiooni esirinda. Lisaks uutele ideedele, nagu riigiabi eeskirjade ajutine paindlikkus, tehakse kavas ettepanek uurida, kuidas saaks olemasolevaid vahendeid ja ELi tasandi ühist rahastamist kasutada puhta tehnoloogia innovatsiooni, tootmise ja kasutuselevõtu rahastamiseks.