Kagu-Aasia
Kagu-Aasia kui osa laiemast India ja Vaikse ookeani piirkonnast on ELi jaoks olulise geostrateegilise tähtsusega. Praegu seisab piirkond silmitsi geostrateegiliste probleemidega. India ja Vaikse ookeani piirkond areneb kiiresti ja kuna seal elab üle 50% maailma rahvastikust, on sellest saamas võtmetähtsusega geostrateegiline piirkond. Kaks kolmandikku maailma konteinerveost läbib India ja Vaikse ookeani piirkonda ning selle mereteed on olulised kauba- ja energiatarnete marsruudid. ELi osaluse suurendamiseks ja partnerluste loomiseks võeti 2021. aasta septembris vastu ELi strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas, et lahendada ülemaailmseid probleeme. EL kohandab oma praeguseid vahendeid, et saavutada strateegiline autonoomia. Nõukogu poolt 2022. aasta märtsis ametlikult heaks kiidetud julgeoleku ja kaitse strateegilise kompassiga edendatakse avatud ja reeglitel põhinevat piirkondlikku julgeolekustruktuuri, sealhulgas turvalisi mereteid, suutlikkuse suurendamist ja mereväe tõhustatud kohalolekut India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
ELi strateegia prioriteetsed valdkonnad Kagu-Aasias on kestlik ja kaasav heaolu, rohepööre, ookeanide majandamine, e-valitsus, ühendatus strateegia „Global Gateway“ kaudu, julgeolek, kaitse ja inimeste turvalisus.
EL arendab Kagu-Aasia riikidega tihedamaid sidemeid ning edendab piirkondlikku integratsiooni Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN), mis tervikuna esindab ELi suuruselt kolmandat kaubanduspartnerit väljaspool Euroopat (Hiina ja USA järel). Piirkonnas on geostrateegilisi probleeme, nagu Lõuna-Hiina mere vaidlus ja Taiwani küsimus, samuti keskkonnaprobleeme, eelkõige Mekongi allpiirkonnas. EL on Kagu-Aasias tugev majandusjõud ning oluline arenguabi andja, kes toetab selles piirkonnas ühenduvust, digiteerimist, institutsioonide ülesehitamist, demokraatiat, head valitsemistava ja inimõigusi.
Käesolevas teabelehes käsitletakse Kagu-Aasia piirkonda. Vt ka teabelehti Lõuna-Aasia (5.6.7) ja Ida-Aasia (5.6.8) kohta.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu lepingu V jaotis (ELi välistegevus);
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 206–207 (kaubandus) ning 216–219 (rahvusvahelised lepingud);
- partnerlus- ja koostöölepingud (kahepoolsed suhted).
A. Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN)
ASEANi esimesel tippkohtumisel, mis toimus 1976. aasta veebruaris Balil, osalesid Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai. Hiljem ühinesid assotsiatsiooniga Brunei, Vietnam, Laos, Kambodža ja Myanmar. ASEAN järgib ranget poliitikat mitte sekkuda oma liikmete siseasjadesse.
ASEAN ja EL on loonud tugevad suhted peamiselt kaubandus- ja majandusvaldkonnas ning on praegu strateegilised partnerid. EL on ASEANi suuruselt kolmas kaubanduspartner, kelle arvele langeb ligikaudu 10,2% ASEANi kaubavahetusest. ASEAN on ELi suuruselt kolmas partner väljaspool Euroopat (USA ja Hiina järel). Lõppeesmärk on endiselt ELi-ASEANi piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine.
2024. aasta veebruaris toimunud ELi ja ASEANi ministrite 24. kohtumisel tehti edusamme kaubanduse edendamisel. Seejuures keskenduti keskkonnahoidlikele algatustele, digiüleminekule ja turvaliste tarneahelate loomisele, vaadati läbi piirkondlikud ja ülemaailmsed julgeolekusuundumused ning anti ajakohastatud teavet algatuse „Global Gateway“ kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegiat ning ASEANi ühenduvuse 2025. aasta üldkava. 2024. aasta mais avaldasid ASEAN ja EL ASEANi ja ELi sinise raamatu 2024–2025, milles rõhutatakse nende strateegilist partnerlust ja uusi koostööprogramme ELi strateegia „Global Gateway“ raames. EL lubas anda 10 miljardit eurot ASEANis keskkonna- ja ühenduvusalgatuste toetamiseks.
ELi ja ASEANi ühise koostöökomitee 31. kohtumine toimus 2024. aasta mais Jakartas. Laose Demokraatlik Rahvavabariik kirjeldas oma prioriteete ASEANi eesistujaks olemise aastal ühenduvuse ja vastupanuvõime valdkonnas. EL rõhutas strateegia „Global Gateway“ peamisi algatusi, kinnitades taas oma pühendumust demokraatiale ja inimõigustele. Mõlemad pooled kohustusid tugevdama kaubandust, digimajandust, keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja ühenduvust, sealhulgas ELi ja ASEANi vahelise lennutranspordilepingu ja digikoostöö algatuste kaudu. Pooled vaatasid läbi ELi ja ASEANi strateegilises partnerluses tehtud edusammud ning väljendasid heameelt ASEANi ja ELi strateegilise partnerluse (2023–2027) rakendamise tegevuskava üle.
ASEANi ja ELi kaubanduse ja investeeringute tööprogramm aastateks 2024–2025 annab raamistiku majanduskoostöö suunamiseks, käsitledes selliseid küsimusi nagu tarneahela vastupidavusvõime, digikaubandus ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad.
2020. aasta novembris allkirjastatud ja 2022. aasta jaanuaris jõustunud piirkondlik laiaulatuslik majanduspartnerlus on maailma suurim vabakaubandusleping, mis hõlmab üle poole ülemaailmsest ekspordist ja peaaegu kolmandiku maailma SKPst. Selles osalevad kümme ASEANi riiki ning viis muud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna partnerit. Partnerluse eesmärk on kaotada tollimaksud umbes 90% kaupade puhul, kuid täielik vähendamine võib kesta kuni 20 aastat. Tundlikud sektorid, nagu põllumajandus, jäävad endiselt suures osas lepingu kohaldamisalast välja. Lepinguga lihtsustatakse kaubandust ühiste päritolureeglitega, kaotatakse ekspordikvoodid ja ühtlustatakse tolliprotseduure, mis on peamiste tööstusharude jaoks kasulik.
ELi-ASEANi strateegilise partnerlusega püüab EL jätkata suhete parlamentaarse mõõtme edendamist, näiteks toetades struktuursemaid vahetusi ning edendades Euroopa Parlamendi ja ASEANi parlamentidevahelise assamblee (AIPA) parlamentaarset ühisassambleed, et tagada demokraatlik vastutus ja luua foorum mitmepoolseteks vahetusteks ülemaailmsetes küsimustes.
Malaisia on AIPA eesistujariik ja ASEANi eesistuja 2025. aastal. Tema kuus peamist prioriteeti on hooldus ja kaastunne, austus, innovatsioon, jõukus ja usaldus. 2025. aasta novembrisse on kavandatud ASEANi tippkohtumine, kus tõstatatakse taas Ida-Timori liikmekssaamise võimalus. ASEANi AIPA peaassamblee 46. istungjärk toimub eeldatavasti 2025. aasta septembris Malaisias. Ühtlasi on AIPA peaassamblee 46. istungjärgu raames kavas korraldada Euroopa Parlamendi ja AIPA vaheline neljas piirkondadevahelise dialoogi kohtumine.
B. Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM) ja Aasia-Euroopa parlamentaarse partnerluse kohtumine (ASEP)
ASEMi eesmärk on tugevdada majanduskoostööd ja poliitilist dialoogi ning edendada inimestevahelisi sidemeid ELi ja Aasia vahel. ASEM, mis koondab 53 partnerit kogu Euroopast ja Aasiast, on peamine mitmepoolne platvorm, mis ühendab Euroopat ja Aasiat ja millel on märkimisväärne ülemaailmne kaal – ASEMi partnerid esindavad ligikaudu 65% maailma SKPst, 60% maailma rahvastikust, 75% ülemaailmsest turismist ja 68% ülemaailmsest kaubandusest. Partnerid rõhutavad vajadust tõhusate ja kiirete meetmete järele kliimamuutuste, julgeolekualase koostöö, kaubanduse ja inimõiguste valdkonnas.
2021. aasta novembris võõrustas ASEMi 13. tippkohtumist (ASEM13) ja 11. Aasia-Euroopa parlamentaarse partnerluse kohtumist (ASEP11) Kambodža. ASEM13 eesmärk oli tugevdada mitmepoolsust ühise majanduskasvu eesmärgil, pannes rõhku selliste ülemaailmsete probleemidega tegelemisele nagu kliimamuutused, kestlik areng ja terrorism ning parandades mitmepoolset kaubandussüsteemi.
ASEPi kohtumine, mis on osa üldisest Aasia ja Euroopa partnerlusprotsessist, on jätkuvalt parlamentidevaheliste kontaktide, suhtluse ja diplomaatia foorum. ASEP tugevdab Aasia ja Euroopa poliitilise dialoogi parlamentaarset mõõdet ning püüab tihendada Euroopa ja Aasia vahelisi suhteid.
C. Indoneesia
Indoneesiast, mis on G20 liige, suuruselt kolmas demokraatlik riik maailmas ja suurim valdavalt moslemitest koosneva elanikkonnaga riik, on saamas ELi jaoks üha olulisem partner. ELi ja Indoneesia koostöö põhineb 2014. aasta partnerlus- ja koostöölepingul. 2023. aasta septembris toimunud ELi ja Indoneesia ühiskomitee kohtumisel edendati kahepoolset koostööd, mis hõlmas olemasolevaid ELi ja Indoneesia vahelisi töörühmi ja dialooge, samuti võimalikke ühismeetmeid, et ELi ja Indoneesia partnerlus saaks aidata kaasa rahule, stabiilsusele ja heaolule piirkonnas ja kogu maailmas.
2024. aasta septembris pidasid EL ja Indoneesia Semarangis kaheksanda julgeolekudialoogi. Selle raames käsitleti ülemaailmseid ja piirkondlikke julgeolekuküsimusi, sealhulgas Venemaa sissetungi Ukrainasse ning hiljutisi arenguid Kagu-Aasias ja Lähis-Idas. Mõlemad pooled hindasid jätkuvat koostööd ja võtsid kohustuse tugevdada koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu terrorismivastane võitlus, meresõidu turvalisus, küberturvalisus, rahuvalve ja relvastuskontroll.
2024. aasta septembris avaldati väljaanne ELi ja Indoneesia koostöö kohta aastatel 2024–2025, mis on alusdokument arenguvaldkonna osalejatele ja sidusrühmadele. Selles rõhutatakse Indoneesia ja ELi pikaajalist partnerlust, mis hõlmab ELi strateegia „Global Gateway“ raames uuenduslikke programme ja algatusi, mille eesmärk on tegeleda üleilmsete probleemidega, sealhulgas kliimamuutuste, tervishoiu, konkurentsivõime ja ülemaailmsete tarneahelate turvalisusega.
EL on eraldanud Indoneesiale toetustena 20 miljonit eurot mitmeaastase sihtprogrammi (2021–2027) kaudu. Lisaks on Indoneesia saanud kasu sellistest ELi piirkondlikest ja temaatilistest programmidest nagu „Julgeolekukoostöö tugevdamine Aasias ja Aasiaga“ ning „India ookeani kriitilise tähtsusega mereteed“. Kliimamuutustele vastupanuvõimeliste ja kaasavate linnade projekt on üks ELi peamistest koostööprojektidest Indoneesias keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas.
EL ja Indoneesia on võtnud kohustuse kiirendada Indoneesia ja ELi laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu üle peetavaid läbirääkimisi. EL ja Indoneesia plaanivad viia oma kaubanduslepingu sõlmimise lõpule 2025. aasta juuniks. Seni on lõpetatud 19 läbirääkimisvooru, neist viimane 2024. aasta juulis. Indoneesia majandus sõltub suuresti põllumajandusest ja loodusvaradest, nagu palmiõli ja nikkel, mis on tekitanud raskusi, eelkõige ELi kliimapoliitika tõttu. Riigil on tõsiseid keskkonnaprobleeme, nagu õlipalmide kasvatamisest põhjustatud raadamine, kaevandamisest tulenev reostus ja ülepüük. Need probleemid ohustavad elurikkust, kliima stabiilsust ja kohalike kogukondade heaolu.
2023. aastal oli ELi ja Indoneesia kahepoolse kaubanduse kogumaht 29,7 miljardit eurot, kusjuures EL eksportis 11,3 miljardi euro väärtuses ja importis 18,3 miljardi euro väärtuses. EL on Indoneesia suuruselt viies kaubanduspartner ning Indoneesia on ELi suuruselt 33. ja ASEANi riikide seast suuruselt viies kaubanduspartner.
Kaubandus- ja investeerimispartnerlus hõlmab strateegilise planeerimise toetamise algatusi, nagu ARISE+ Indoneesia kaubanduse toetusvahend, mis on ülioluline Indoneesia muutuvatele vajadustele kohandatud investeerimiskavade väljatöötamiseks. EL annab tehnilist abi, mis keskendub kestlikkusele ja digiüleminekule.
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) avaldas 2021. aasta juunis dokumendi ELi ja Indoneesia vaidluse kohta palmiõlipõhiste biokütuste üle. Indoneesia esitas 2019. aasta detsembris WTO-le ELi vastu hagi teatavate palmiõli ja palmiõli põllukultuuridel põhinevate biokütustega seotud meetmete kohta, väites, et ELi piirangud palmiõlipõhistele biokütustele on ebaõiglased ja diskrimineerivad, ning taotledes WTO vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone. 2025. aasta jaanuaris kinnitas WTO ELi suutlikkust võtta taastuvenergia direktiivi (RED II) kaudu keskkonnapõhiseid meetmeid. WTO rõhutas siiski, et mõned selle kohaldamise aspektid ei ole WTO reeglitega täielikult kooskõlas. Indoneesia vaidlustas ELi poliitika, väites, et see on ebaõiglaselt suunatud palmiõli vastu. EL valmistab ette taastuvenergia direktiiviga seotud vaidlusaluse delegeeritud õigusakti läbivaatamist, et viia see WTO standarditega kooskõlla. Muud WTOs käimasolevad vaidlused on seotud raadamist käsitleva ELi määrusega ja nikli kaevandamisega Indoneesias.
Indoneesia oli 2022. aastal G20 eesistujariik. Suurt tähelepanu pöörati G20 riikide vahelisele lõhele seoses Venemaa õigusega kuuluda G20 riikide hulka. Venemaa, nagu ka Ukraina, kutsuti 2022. aasta novembris Bali tippkohtumisele. Kuid president Putin ei osalenud ja president Zelenskõi osales videokõnega. Indoneesia püüdis siiski piirata G7 juhtide kriitikat Venemaa vastu. Indoneesia jaoks oli G20 peamiselt majandusfoorum ja muid konkreetseid küsimusi välditi.
2023. aastal oli Indoneesia ASEANi ja AIPA eesistujariik. 2023. aasta mais toimus Labuan Bajos ASEANi 42. tippkohtumine, millel arutati 2025. aasta järgset visiooni, Ida-Timori liikmesust, Myanmari kriisi ning inimkaubanduse, võõrtöötajate, kalanduse, tervishoiu, elektrisõidukite ja piiriüleste maksetega seonduvat. Indoneesia korraldas 2023. aasta augustis Jakartas ASEANi AIPA peaassamblee. Euroopa Parlamendi delegatsioon Kagu-Aasia riikide ja ASEANiga suhtlemiseks osales vaatlejana. 2024. aasta märtsis toimusid Indoneesias valimised. Need võitis suurima häälte osakaaluga (58%) presidendikandidaat Prabowo Subianto. Indoneesia parlamendi uus koosseis ja uus president vannutati ametisse 2024. aasta oktoobris.
2025. aasta jaanuaris sai Indoneesiast BRIC-riikide täisliige. Liikmesust võib käsitleda kinnitusena riigi välispoliitika põhimõtete kohta, milleks on kaasavus ja avatus kõigile osapooltele.
Parlament võttis 2019. aasta oktoobris vastu resolutsiooni Indoneesia kavandatava uue karistusseadustiku kohta, milles väljendas muret jumalateotust ja abielurikkumist käsitlevate sätete pärast ning selle pärast, et uut seadust kasutatakse vähemuste vastu ning see lubab diskrimineerimist soo, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel.
D. Myanmar
EL on olnud aktiivne partner Myanmari üleminekul demokraatiale ning täitnud juhtrolli rahvusvahelise kogukonna suhete taastamisel Myanmariga alates sellest ajast, mil riik hakkas 2015. aastal taaskehtestama demokraatiat ja ennast maailmale avama. Aastakümneid kestnud rahvusvahelise isolatsiooni ja sanktsioonide tõttu puudub ametlik raamleping.
Myanmari 2008. aasta põhiseadus annab sõjaväele märkimisväärse võimu, sealhulgas 25% kohtadest parlamendis ja kontrolli peamiste julgeolekuga seotud ministeeriumide üle. Riik vaevleb endiselt 1948. aastal alanud kodusõja küüsis. 2015. aastal sõlmiti relvarahu, kuid mitte kõik mässuliste rühmitused ei ole sellele alla kirjutanud. Pärast seda, kui Aung San Suu Kyi Rahvuslik Demokraatialiiga võitis 2020. aasta valimised, sai temast riigi juht. 2021. aasta veebruaris korraldas sõjavägi aga riigipöörde ning pidas Aung San Suu Kyi ja teised Rahvusliku Demokraatialiiga juhid väidetava valimispettuse pärast kinni. Sõjaväehuntat juhtis kindral Min Aung Hlaing, kes õhutas meeleavaldusi ja vägivaldseid kokkupõrkeid. 2024. aasta aprillis viidi Aung San Suu Kyi vanglast üle koduaresti.
Sõjaväehunta kontroll riigi üle on märkimisväärselt nõrgenenud. 2024. aasta lõpuks olid etnilised relvastatud organisatsioonid ja vastupanurühmitused saavutanud kontrolli 40% Myanmari territooriumi üle, eelkõige piirialadel. Riigi haldusnõukogu nõuab jätkuvalt valimisi kui sammu poliitilise ülemineku suunas. Sõjavägi on teatanud, et valimised toimuvad 2025. aasta detsembris või 2026. aasta jaanuaris – need oleksid esimesed valimised pärast seda, kui hunta haaras 2021. aasta riigipöörde käigus võimu.
Myanmar seisab praegu silmitsi suurenevate kogukondadevaheliste pingetega ning jätkuva konfliktiga sõjaväe ja etniliste mässuliste rühmade vahel. Etnilised relvastatud organisatsioonid, nagu rahvakaitsejõud ja muud rühmitused, on endiselt lõhestunud. Sõjavägi on kaotanud kontrolli suurte alade üle ning massilised ülejooksmised nõrgestavad selle vägesid. Humanitaarolukord on halvenenud: 2,6 miljonit inimest on ümber asustatud ja kolmandik elanikkonnast vajab abi. EL on kutsunud kõiki relvastatud rühmitusi üles tagama juurdepääsu humanitaarabile ja hoiatanud piirkondliku ebastabiilsuse ohu eest. EL toetab ASEANi ja ÜROd kaasava dialoogi edendamisel, on vastu ebaseaduslikele valimistele ja toetab ülemaailmset relvaembargot.
2025. aasta märtsis tabas Myanmari 7,7-magnituudine pinnalähedane maavärin, mis nõudis tuhandeid inimelusid. Hädaabiteenused olid ebapiisavad ning suur puudus oli meditsiinitarvetest ja telkidest. Sõjavägi väljendas valmisolekut lubada Myanmari humanitaarabi, kuid abi andmist takistasid viivitused viisade väljastamisel ning abitöötajate ja konvoide turvalisuse puudumine. EL lubas anda 2,5 miljonit eurot hädaabi ja aktiveeris kahju hindamiseks oma Copernicuse satelliiditeenuse. Sellega tõusis ELi poolt Myanmarile 2025. aastal antud humanitaarabi kogusumma enam kui 35 miljonile eurole.
EL on koos teiste rahvusvaheliste osalejatega teinud mitmeid avaldusi Myanmari kohta ning kehtestanud sanktsioonid hunta juhtivate isikute ja sõjaväele kuuluvate üksuste suhtes. 2021. aasta veebruaris võttis nõukogu vastu järeldused, milles mõistetakse sõjaväeline riigipööre hukka ja nõutakse erakorralise seisukorra lõpetamist, seadusliku valitsuse taastamist ning riigipöörde käigus kinni peetud või vahistatud isikute viivitamatut vabastamist. Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 2021. aasta aprillis avalduse ASEANi juhtide Indoneesias toimunud kohtumisel viies küsimuses saavutatud konsensuse kohta, toetades ASEANi erisaadikut. Kuid Myanmar avaldas pressiteate, milles lükkas tagasi ASEANi erisaadiku taotluse kohtuda Aung San Suu Kyiga. Nõukogu kehtestas 2021. aasta märtsis, aprillis ja juunis sanktsioonid sõjaväelise riigipöörde eest vastutavate isikute suhtes ning laiendas sanktsioone sõjaväe kontrolli all olevatele äriühingutele ja üksustele. 2023. aasta juulis kehtestas EL oma seitsmenda sanktsioonide paketi Myanmari sõjaväehuntaga seotud isikute ja ettevõtjate suhtes.
Vähim arenenud riigina saab Myanmar kasutada üldiste tariifsete soodustuste kava raames kehtestatud erikorda „Kõik peale relvade“. Hoolimata sõjaväelisest riigipöördest on komisjon seni hoidunud kaubanduspiirangute kehtestamisest, kuna need mõjutaks rohkem Myanmari elanikkonda, kuid sõjaväge üksnes piiratud ulatuses. 2024. aastal eraldas komisjon humanitaarabina üle 19 miljoni euro elanikkonna kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks, kuna enamikus Myanmari osades jätkub konflikt. ELi 2021.–2027. aasta mitmeaastane sihtprogramm põhineb Myanmariga seotud konkreetsetel prioriteetidel: valitsemistava, õigusriik, kestlik majanduskasv, põgenike abistamine, roheline kokkulepe ja digitaalarengu tegevuskava. Freedom House’i 2024. aasta aruandes „Freedom in the World“ (Vabadus maailmas) hinnati Myanmari „mittevabaks“ ja riigi ülemaailmne vabaduse indeks on 8/100. Riigis on suuri probleeme inimõigustega, nt rohingjade tagakiusamine Arakani osariigis. Alates 2017. aasta augustist on üle 800 000 rohingja pagulase põgenenud Myanmaris toimuva tagakiusamise eest Bangladeshi. 2019. aasta augustis hakkasid tuhanded pagulased julgeolekukaalutlustel vastu Bangladeshi, Myanmari ja ÜRO katsetele neid kodumaale tagasi saata.
Euroopa Parlament mõistis rohingjade inimõiguste rikkumised hukka oma 2019. aasta septembri resolutsioonis.2021. aasta veebruaris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles mõistetakse teravalt hukka võimu sõjaline ülevõtmine ja inimõiguste rikkumised ning kutsutakse huntat üles taastama tsiviilvalitsus ja vabastama viivitamata kõik kinnipeetavad.
2021. aasta oktoobris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka inimõiguste rikkumised, etniliste vähemuste jätkuv diskrimineerimine ja hunta vägivald oma kodanike vastu, samuti sõjaväevõimude rünnakud meditsiinitöötajate ja -asutuste vastu. 2022. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament Myanmari kohta vastu resolutsiooni, milles kinnitas taas oma seisukohta Myanmari suhtes. 2023. aasta mais võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Myanmari, eelkõige demokraatlike erakondade laialisaatmise kohta, nõudes nende tegevuse viivitamatut taastamist ja kõigi poliitvangide vabastamist.
E. Filipiinid
2011. aastal allkirjastati Filipiinide ja ELi partnerlus- ja koostööleping, mis jõustus 2018. aasta märtsis. Esimene ühiskomitee kohtus Brüsselis 2020. aasta jaanuaris ja moodustas spetsiaalsed allkomisjonid, et tõsta kahepoolsed suhted kõrgemale tasemele. Lisaks võtsid Filipiinid 2021. aasta augustis endale kuni 2024. aastani ASEANi koordinaatori rolli dialoogis ELiga. 2024. aastal möödus ka 60 aastat ELi ja Filipiinide vahel diplomaatiliste suhete loomisest.
ELi ja Filipiinide ühiskomitee neljas kohtumine toimus 2024. aasta detsembris Manilas. Sellel vaadati läbi käimasolev kahepoolne, piirkondlik ja mitmepoolne koostöö ELi ja Filipiinide partnerlus- ja koostöölepingu raames ning käsitleti piirkondlikke julgeolekuküsimusi, sealhulgas Lõuna-Hiina mere territoriaalvaidlust.
2024. aasta novembris pidasid Filipiinid ja EL Manilas arengukoostöö allkomitee neljanda kohtumise, et vaadata läbi peamised käimasolevad koostööprogrammid, keskendudes Mindanao rahuprotsessile, heale valitsemistavale ning rohe- ja digimajandusele. 2024. aasta augustis käivitas EL algatuse „Global Gateway“ raames Filipiinide jaoks rohemajanduse partnerlusprogrammi, mille eesmärk on parandada riigis jäätmekäitlust, toetada ringmajandust, laiendada taastuvenergia tootmist ja suurendada energiatõhusust.
2023. aastal oli EL Filipiinide suuruselt neljas kaubanduspartner, samas kui Filipiinid olid ASEANi kuuluvate ELi kaubanduspartnerite hulgas kuuendal kohal. ELi ja Filipiinide vahelise kaubavahetuse maht oli 16,2 miljardit eurot, ületades pandeemiaeelseid näitajaid, kusjuures Filipiinide kaubandusbilansi ülejääk oli 1,45 miljardit eurot. EL jätkab riiki märkimisväärses mahus investeerimist, kusjuures välismaiste otseinvesteeringute kogumaht oli 2022. aastal 14 miljardit eurot, millega EL on Filipiinide kolme suurima välisinvestori seas.
2015. aasta detsembris alustati läbirääkimisi ELi ja Filipiinide vahelise vabakaubanduslepingu üle. 2024. aasta märtsis leppisid EL ja Filipiinid kokku alustada uuesti vabakaubanduslepingu läbirääkimisi, mille keskmes on riigihangete, intellektuaalomandi, konkurentsi ja kestlikkuse kaubandusaspektid. 2016. aasta mais võitis Rodrigo Duterte presidendivalimised ning võttis vastuolulisi meetmeid uimastikaubanduse vastu, andes loa kaubitsejad maha lasta, mis tõi kaasa ränki inimõiguste rikkumisi. President Duterte muutis Filipiinide välispoliitikat ning sõlmis uued liitlassuhted Venemaa ja Hiinaga, vaatamata vastuoludele Lõuna-Hiina mere küsimuses ja sellele, et Filipiinid on selles vaidluses üks nõude esitanud ASEANi riike. 2022. aasta mais toimusid presidendivalimised. Presidendiks valiti Ferdinand „Bongbong“ Marcos ja asepresidendiks ametist lahkuva juhi tütar Sara Duterte. Erinevalt oma eelkäijast plaanib Marcos edendada tasakaalustatumat diplomaatiat Pekingi ja Washingtoni suhtes.
Endine president Rodrigo Duterte vahistati ja anti 2025. aasta märtsis üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule süüdistatuna inimsusvastastes kuritegudes. Süüdistused on seotud kohtuväliste hukkamistega uimastivastase võitluse ajal aastatel 2011–2019. Pärast Duterte vahistamist puhkesid tema liitlaste korraldatud meeleavaldused, millel süüdistati president Marcost riigi suveräänsuse rikkumises ja reetmises.
Filipiinide valitsuse taotlusel saatis EL valimisvaatlusmissiooni jälgima 2025. aasta mais riigi vahevalimisi. Valimisi peetakse Duterte ja Marcose perekondade vaheliseks võistluseks pärast nende poliitilise partnerluse kokkuvarisemist.
Euroopa Parlament võttis 2022. aasta veebruaris vastu resolutsiooni, milles mõistetakse teravalt hukka tuhanded kohtuvälised hukkamised ja muud tõsised inimõiguste rikkumised, mis on seotud president Rodrigo Duterte uimastisõjaga. 2022. aasta veebruaris nõudsid inimõigustega tegelevad ASEANi parlamendiliikmed ka Filipiinide senaatori Leila de Lima, ühe endise president Duterte kindlameelseima kriitiku viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.
F. Vietnam
ELi ja Vietnami suhted põhinevad 2016. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingul.
2019. aasta juunis allkirjastasid EL ja Vietnam ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu ning investeeringute kaitse lepingu. Euroopa Parlament andis oma nõusoleku nende kahe lepingu sõlmimiseks 2020. aasta veebruaris ja vabakaubandusleping jõustus 2020. aasta augustis. Vabakaubanduslepinguga kaotatakse viivitamata 65% tariifidest, mida kohaldatakse ELi ekspordi suhtes Vietnamis, ja 71% tollimaksudest, mida kohaldatakse Vietnamist pärit impordi suhtes. Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjon jälgib vabakaubanduslepingu rakendamist. 2024. aasta detsembri seisuga oli ELi ja Vietnami kahepoolne kaubandus pärast vabakaubanduslepingu ratifitseerimist suurenenud 36%. EL on tugevdanud oma positsiooni Vietnami ühe suurima kaubanduspartneri ja investorina ning Vietnamist on saanud ELi peamine kaubanduspartner Kagu-Aasias.
2023. aastal oli Vietnam ELi suuruselt 17. kaubavahetuspartner ja ELi suurim kaubanduspartner ASEANis. Kahe piirkonna kaubavahetuse kogumaht oli 64,2 miljardit eurot. EL on üks Vietnami suurimaid välisinvestoreid, eelkõige tööstusliku töötlemise ja tootmise sektoris.
2019. aasta oktoobris allkirjastasid EL ja Vietnam osalemise raamlepingu, et luua õiguslik alus Vietnami osalemiseks ELi kriisiohjamisoperatsioonides. ELi 2021.–2027. aasta mitmeaastases sihtprogrammis käsitletakse Vietnami jaoks olulisi küsimusi ja põhivaldkondi. 2024. aasta oktoobris pidasid Vietnam ja EL Hanois oma viienda ühiskomitee kohtumise, kus rõhutati kasvavaid kahepoolseid sidemeid partnerlus- ja koostöölepingu raames ning lepiti kokku koostöö süvendamises energiasüsteemi ümberkujundamise, ühenduvuse, digiülemineku ja hariduse valdkonnas. Kliimamuutuste ja kestliku arengu valdkonnas toetab EL energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerluse kaudu Vietnami võetud kohustust saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullnetoheide.
Vietnam on üks edukamaid näiteid riigist, mis on läinud ebaõnnestunud kommunistlikult majandussüsteemilt üle avatud turumajandusele. See on ASEANi üks kiiremini kasvavaid riike. Üldine inimõiguste olukord Vietnamis on halvenenud, hoogustunud on teisitimõtlejate mahasurumine ja sagenenud on vahistamised nn riigivastase tegevuse eest. Vietnam on üheparteiline kommunistlik riik, kus puudub poliitiline vabadus. 2021. aasta mais korraldas Vietnam 15. rahvusassamblee ja kohaliku tasandi rahvanõukogude valimised. Valimised võitis Vietnami Kommunistlik Partei (VCP), säilitades täieliku kontrolli meedia ja valimisprotsessi üle ning ükski sõltumatu asutus ei teostanud valimiste üle järelevalvet. 2024. aastal oli Vietnam ajakirjandusvabaduse indeksi järgi 180 riigi hulgas 174. kohal. 2024. aasta korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt oli Vietnam 180 riigi seas 88. kohal, kusjuures tema korruptsioonivastast kampaaniat varjutas kriitiliste häälte jätkuv mahasurumine. 2021. aasta jaanuaris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Vietnami kohta, milles nõutakse kõigi inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.
G. Tai
EL ja Tai viisid 2013. aasta märtsis lõpule läbirääkimised, et sõlmida partnerlus- ja koostööleping, kuid protsess peatati pärast 2014. aastal toimunud sõjaväelist riigipööret. 2022. aasta detsembris allkirjastati Brüsselis ELi ja Tai partnerlus- ja koostööleping. Lepingu eesmärk on tõhustada poliitilist dialoogi ja koostööd sellistes valdkondades nagu keskkond, energeetika, ühenduvus, kliimamuutused, transport, teadus ja tehnoloogia, kaubandus, tööhõive, sotsiaalküsimused, inimõigused, haridus, põllumajandus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, terrorismivastane võitlus, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning ränne ja kultuur. Tai parlament kiitis partnerlus- ja koostöölepingu heaks 2024. aasta augustis ning eeldatavasti hoogustab see kaubandust ja investeeringuid, eelkõige kiirendades läbirääkimisi Tai ja ELi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks.
ELi-Tai koostöörahastust aastateks 2021–2027 toetatakse Tai pingutusi kestliku arengu, keskkonna- ja kliimameetmete, kaubanduse, hariduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. See on kooskõlas ELi strateegiaga koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas ning strateegiaga „Global Gateway“ ja rõhutab ELi pühendumust selles piirkonnas tegutsemisele.
2023. aastal oli ELi ja Tai vahelise kaubavahetuse kogumaht 40,2 miljardit eurot. EL on Tai suuruselt neljas kaubanduspartner, kelle arvele langeb 7,1% riigi kaubavahetusest, samal ajal kui Tai on ELi suuruselt 28. kaubanduspartner ja tal on kahepoolse kaubanduse raames 10 miljardi euro suurune kaubandusbilansi ülejääk. Tai on ASEANi raames oluline Euroopa investeeringute keskus, kuhu tehtavate investeeringute maht on 29,2 miljardit eurot. EL on Jaapani ja Hiina järel Tai suuruselt kolmas investor.
2023. aasta märtsis leppisid EL ja Tai kokku läbirääkimiste taasalustamises ambitsioonika, nüüdisaegse ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingu üle, mille keskmes on kestlikkus. ELi ja Tai vabakaubanduslepingu läbirääkimiste neljas voor toimus 2024. aasta novembris Bangkokis. Edusamme tehti heade reguleerimistavade, läbipaistvuse, tehniliste kaubandustõkete, tolli, riigi omanduses olevate ettevõtete ja kestliku arengu valdkonnas. ELi ja Tai vabakaubanduslepingut käsitlevad läbirääkimised on jõudmas turulepääsuga seotud kohustuste etappi ja eesmärk on viia läbirääkimised 2025. aasta lõpuks lõpule.
2014. aastast on sõjavägi vastuseisu maha surunud sõjaseisukorra kehtestamisega. Teatatud on ka inimõiguste rikkumistest. 2019. aasta valimised võitis sõjaväemeelne partei. Valimisi varjutasid manipuleerimissüüdistused. Vaatamata hunta võimu ametlikule lõppemisele 2019. aasta juulis, mõjutab valitsust endiselt sõjavägi. Sõjalise valitsuse vastu suunatud jätkuvatel meeleavaldustel on nõutud Tai monarhia reformimist. Esimese meeleavalduste laine vallandas 2020. aasta veebruaris konstitutsioonikohtu otsus saata laiali noorte seas populaarne opositsioonipartei Edasi Tulevikku (Future Forward Party).
Tais toimusid üldvalimised 2023. aasta mais. Kõige rohkem kohti sai reformistlik partei Move Forward, kuid pärast läbirääkimisi jäeti ta valitsusest välja. Paljud konservatiivsed parlamendiliikmed blokeerisid tollase parteijuhi Pita Limjaroenrati peaministriks saamise. Uueks peaministriks sai Srettha Thavisin parteist Pheu Thai, kes juhtis valitsuskoalitsiooni koos sõjaväe poolt toetatavate erakondadega, kes varem olid Pheu Thai vastased. Pärast seda, kui konstitutsioonikohus Srettha Thavisini 2024. aasta augustis ametist tagandas, sai uueks peaministriks endise peaministri Thaksin Shinawatra tütar Paetongtarn Shinawatra (parteist Pheu Thai). 2025. aasta märtsis läbis peaminister Shinawatra edukalt parlamendis toimunud umbusaldushääletuse, kuna teda toetas 319 parlamendiliiget 488st. Hääletuse tulemus tugevdas tema 11 parteist koosneva koalitsiooni stabiilsust ja vähendas lähitulevikus Tais poliitilise ebastabiilsuse tõenäosust. 2020. aasta jaanuaris algatas Tai Kuala Lumpuris ametlikult rahuprotsessi mässuliste rühmitustega lõunapoolsetes moslemite enamusega provintsides. Läbirääkimiste vahendaja oli Malaisia. Vaatamata sellele, et 2020. aasta aprillis kuulutati välja relvarahu, toimusid 2021. ja 2022. aastal veel mõned pommirünnakud.
Euroopa Parlament on vastu võtnud mitu resolutsiooni inimõiguste, võõrtöötajate ja tööõiguste kohta Tais. 2021. aasta septembris andis Tai parlament esialgse heakskiidu piinamise ja kadunuks jääma sundimisevältimist ja tõkestamist käsitlevale seaduseelnõule, olles lükanud selle kehtestamist edasi 14 aastat pärast seda, kui Tai piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni 2007. aastal allkirjastas.
Euroopa Parlament võttis 2023. aasta juunis vastu resolutsiooni ELi ja Tai partnerlus- ja koostöölepingu kohta, andes partnerlus- ja koostöölepingule oma nõusoleku. Parlament nõudis ka viisavabaduse kehtestamist.
Euroopa Parlament võttis 2025. aasta märtsis vastu resolutsiooni demokraatia ja inimõiguste kohta Tais, eelkõige lèse-majesté seaduse ja uiguuri pagulaste Hiinasse väljasaatmise kohta. Samuti kutsus parlament komisjoni üles kasutama vabakaubanduslepingu läbirääkimisi, et survestada Taid reformima repressiivseid seadusi, vabastama poliitvangid, peatama uiguuri pagulaste väljasaatmise ja ratifitseerima kõik Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonid.
ELi ja Tai 13. parlamentidevaheline kohtumine toimus 2025. aasta veebruaris Bangkokis.
H. Kambodža
ELi ja Kambodža suhted said alguse 1997. aasta koostöölepinguga. 2024. aasta aprillis toimus Brüsselis Kambodža ja ELi ühiskomitee 12. kohtumine, et tugevdada koostööd kestlikkuse, majanduskasvu ja digiülemineku valdkonnas.
ELi 2021.–2027. aasta mitmeaastases sihtprogrammis nähakse Kambodžale ette ligikaudu 500 miljoni euro suurune abi, et aidata riigil hoogustada oma majandusarengut, keskkonnahoidlikke algatusi ja töövõimalusi. EL eraldas 2021.–2024. aastal 155 miljonit eurot, et tugevdada Kambodža integreerumist ASEANiga.
2020. aasta veebruaris otsustas komisjon tõsiste ja süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste tõttu tühistada osa Kambodžale kaubandust käsitleva erikorra „Kõik peale relvade“ raames antud tariifsetest soodustustest. See mõjutab peamiselt rõiva- ja jalatsitooteid, mis moodustavad ligikaudu viiendiku ehk umbes 1 miljard eurot Kambodža iga-aastasest ekspordist ELi. Hoolimata tõsistest inimõigustega seotud probleemidest jõustus Kambodža tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs ELi turule erikorra „Kõik peale relvade“ raames uuesti 2020. aasta augustis. 2023. aastal oli ELi ja Kambodža kaubavahetuse maht 3,6 miljardit eurot. EL on Kambodža suuruselt neljas kaubanduspartner, kelle arvele langeb 8% riigi kaubanduse kogumahust. Ligikaudu 14% Kambodža ekspordist saadeti ELi, samas kui vaid 2,9% Kambodža impordist pärines EList. Aastaid kestnud kodusõja tõttu on Kambodža vaesunud. Pärast põhiseaduse vastuvõtmist 1993. aastal läks riik üle mitmeparteilisele demokraatiale. Hun Seni juhitud valitsev Kambodža Rahvapartei (CPP) võitis 2018. aasta valimised, kuigi väideti, et valimised olid ebaõiglased. Peamine opositsioonierakond, Kambodža Rahvusliku Päästepartei, saadeti 2017. aastal laiali. Selle juhte Kem Sokhat ja Sam Rainsyt kiusati kohtulikult taga ning Rainsy mõisteti 2021. aastal tagaselja 25 aastaks vangi.
Kambodžas toimusid 2023. aasta juulis üldvalimised, millel valiti rahvuskogu koosseis. Juhtiv Kambodža Rahvapartei, mis oli seotud pikaaegse autokraadi Hun Seniga, võitis rahvuskogu 125 kohast 120 kohta. Ainus tõeline opositsioonipartei Candlelight jäeti valimistelt kõrvale. Kambodža Rahvapartei võit sillutas teed peaminister Hun Seni teatele, et ta astub tagasi ja annab juhtimise üle oma pojale Hun Manetile, kes sai 2023. aasta augustis peaministriks.
Septembris 2017 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsus Kambodža valitsust üles lõpetama poliitiliselt motiveeritud süüdistuste esitamise Kem Sokha vastu. Septembris 2018 võttis parlament vastu teise resolutsiooni,milles nõudis kõigist Kem Sokha vastu esitatud süüdistustest loobumist.
Euroopa Parlament on alates 2017. aastast võtnud vastu mitu resolutsiooni, milles kutsutakse Kambodža valitsust üles lõpetama Kem Sokha ja Sam Rainsy vastu poliitiliselt motiveeritud süüdistuse esitamine. Parlament võttis 2022. aasta mais vastu resolutsiooni poliitilise opositsiooni pideva represseerimine kohta Kambodžas. 2023. aasta märtsis võttis parlament vastu resolutsiooni Kambodža kohta: opositsioonijuht Kem Sokha juhtum, milles nõutakse tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning kõigi poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel süüdi mõistetud või kinni peetud opositsiooniametnike ja aktivistide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.
I. Singapur
EL ja Singapur teevad ettevõtluses, teaduses ja tehnoloogias väga tihedat koostööd. Nad ratifitseerisid 2019. aasta veebruaris kolm nn uue põlvkonna lepingut: ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostööleping, ELi ja Singapuri vabakaubandusleping ning ELi ja Singapuri investeeringute kaitse leping. Vabakaubandusleping Singapuriga jõustus 2019. aasta novembris. Need lepingud sõlmiti selleks, et tugevdada kahepoolseid poliitilisi, majandus- ja kaubandussidemeid ning alandada oluliselt mõlema poole tollimakse. Paljudes sektorites kaotatakse kaubavahetuse tehnilised ja mittetariifsed tõkked.
2024. aasta jaanuaris tõi ELi ja Singapuri esimene Global Gateway alane dialoog kokku mitmesuguseid sidusrühmi, et arutada viise, kuidas hõlbustada rohelisi ja kestlikke investeeringuid Kagu-Aasiasse.
2023. aastal oli Singapur ELi suuruselt 20. kaubavahetuspartner ja kaubanduse maht oli 52,6 miljardit eurot. Lisaks on Singapur jätkuvalt Euroopa investeeringute peamine sihtkoht Aasias ja suuruselt teine Aasia investor ELis. 2024. aasta juulis viisid EL ja Singapur lõpule läbirääkimised pöördelise tähtsusega digikaubanduse lepingu üle. See on ELi esimene sedalaadi leping, mille eesmärk on kehtestada digikaubanduse ja piiriüleste andmevoogude ülemaailmsed standardid. Mõlemad pooled leppisid kokku projektide väljatöötamises, et parandada arusaamist digimajanduse standarditest ja nende mõjust finantssektorile.
Singapuri 2020. aasta üldvalimistel sai valitsev Rahva Aktsioonipartei (PAP) 93 kohast 83, samas kui Töölispartei sai rekordilised 10 kohta. Peaminister Lee Hsien Loong kavatses 2022. aastal enne 70-aastaseks saamist tagasi astuda, kuid tema määratud ametijärglane Heng Swee Keat astus 2021. aastal tagasi. Hiljem võttis PAPi juhi ametikoha üle Lawrence Wong ja sai 2024. aasta mais peaministriks.
2023. aasta septembris korraldas Singapur esimesed pingelise valimisvõitlusega presidendivalimised 12 aasta jooksul ja Tharman Shanmugaratnam valiti riigi üheksandaks riigipeaks. Euroopa Parlament on nõudnud surmanuhtluse kaotamist Singapuris ja toetab kodanikuühiskonna tööd. Singapuri parlament võttis 2021. aasta oktoobris vastu välissekkumise (vastumeetmete) seaduse, mille eesmärk on võidelda välissekkumise vastu sisepoliitikas.
J. Brunei Darussalami Riik
Brunei Darussalami sultan Hassanal Bolkiah on riiki valitsenud alates 1967. aastast, samal ajal kui prints Billah Bolkiah täidab järjest rohkem ülesandeid. Poliitilist liberaliseerimist ei toimu. Sultan säilitab peaministri ametikoha koos kaitse-, välis- ning rahandus- ja majandusportfellidega. 2019. aasta aprillis võeti vastu uus karistusseadustik, mis sisaldab šariaadipõhist lähenemisviisi, et kehtestada uued karistusvormid, mis hõlmavad kividega surnuks loopimist abielurikkumise ja samast soost isikute vaheliste seksuaalsuhete eest ning jäsemete amputeerimist varguse eest. Rahvusvahelise pahameele tõttu pikendas Brunei surmanuhtluse moratooriumi. Sultan teatas ministrite varajasest vahetamisest 2022. aasta juunis.
Esimest korda nimetati (haridus)ministriks naine. EL edendab aktiivselt suhteid Bruneiga, kuid raamlepingut veel ei ole. Käimas on läbirääkimised ELi ja Brunei vahelise partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis hõlmab hulka poliitika- ja majandusvaldkondi. ELi ja Brunei kaubavahetus hõlmab peamiselt masinaid, mootorsõidukeid ja kemikaale.
ELi ja Brunei suhted arenevad peamiselt ASEANi kaudu, mille eesistujaks sai Brunei 2021. aastal motoga „We Care, We Prepare, We Prosper“ (me hoolime, me valmistume, me oleme edukad). 2021. aasta augustis nimetati Brunei asevälisminister Erywan Yusof ASEANi erisaadikuks Myanmaris, kelle ülesanne on vahendada suhtlust Myanmari huntaga.
EL on mures kehtivate kaubanduspiirangute pärast ning nõuab tungivalt, et Brunei parandaks kaubanduse lihtsustamist, tugevdaks toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning teeks edusamme oma kliimaga seotud kohustuste osas. 2023. aasta veebruaris käivitati ELi ja Brunei Darussalami partnerlusrahastu. Korraldati kliimamuutuste seminar, millel käsitleti piirkondliku suutlikkuse suurendamist kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks. 2024. aasta novembris tunnustas EL Brunei jõupingutusi oma majanduse mitmekesistamisel, kuid tunnistas riigi jätkuvat sõltuvust naftast ja gaasist.
Pinged Hiina ja Kagu-Aasia hagejate vahel Lõuna-Hiina mere piirkonna territoriaalvaidlustes suurenesid 2022. aastal. Kuigi Brunei on seni vaikinud, tegi ta 2022. aasta juulis konkureerivate väidetega riigina oma esimese ühepoolse avalduse Lõuna-Hiina mere kohta. Kuid Brunei poliitika väldib vastasseisu Hiinaga Lõuna-Hiina mere vaidluses, kuna kardetakse kahepoolsete majandussidemete kahjustamist. Hiina ja Brunei kinnitasid oma 2025. aasta veebruari ühisavalduses tugevaid diplomaatilisi suhteid ja pühendumust strateegilise koostööpartnerluse ning algatuse „Üks vöönd, üks tee“ tugevdamisele. Brunei kordas oma pühendumust ühe Hiina poliitikale. Euroopa Parlament võttis 2019. aasta aprillis vastu resolutsiooni, milles mõistetakse teravalt hukka šariaatliku karistusseadustiku jõustumine. Parlament kordas, et mõistab hukka surmanuhtluse, ja rõhutas, et šariaatliku karistusseadustikuga rikub Brunei oma rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi.
K. Laos
ELi ja Laose suhted põhinevad 1997. aasta koostöölepingul. Laos kaotab eeldatavasti 2026. aastaks vähim arenenud riigi staatuse. Riigi üheksas riiklik sotsiaal-majandusliku arengu kava aastateks 2021–2025 on kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mille eesmärk on edendada kestlikku, keskkonnahoidlikku ja kaasavat majanduskasvu.
Laose peaministri Sonexay Siphandone ja toonase Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli kahepoolsel kohtumisel 2024. aasta oktoobris võttis EL kohustuse toetada Laose sotsiaal-majanduslikku arengut, eelkõige sellistes valdkondades nagu integratsioon, ühenduvus, kaubandus, investeeringud ja keskkonnakestlik majanduskasv. ELi toetus Laosele on märkimisväärselt suurenenud: Laose Demokraatlikule Rahvavabariigile eraldatakse Euroopa tiimi strateegia raames aastatel 2021–2025 naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu 550 miljonit eurot. ELi panus sellesse strateegiasse on toetustena 98 miljonit eurot.
ELi ja Laose partnerlus edenes märkimisväärselt 2024. aasta märtsis, kui riiki külastas rahvusvahelise partnerluse volinik Jutta Urpilainen, et tõhustada koostööd kaubanduse ja arengu valdkonnas ja võtta kasutusele TICAFi programm. See on 102 miljoni USA dollari suurune algatus kestliku põllumajanduse, metsanduse ja taristu edendamiseks. EL toetab digiõpet, et tugevdada Laose juhtivat e-õppe platvormi.
Majandusreformidele vaatamata on riik endiselt vaene ja sõltub rahvusvahelisest abist. Vähim arenenud riigina saab Laos kasutada ELi erikorda „Kõik peale relvade“. 2023. aastal oli ELi ja Laose vahelise kaubanduse maht 550 miljonit eurot. Sellega oli EL Laose suuruselt neljas kaubanduspartnerTai, Hiina ja Vietnami järel ning moodustas 3% Laose kogukaubandusest.
Laos on üheparteiline riik. Laose Revolutsiooniline Rahvapartei (LPRP) on võimul olnud alates kodusõja lõppemisest 1975. aastal ja valitseb riiki raudse haardega. Opositsiooni Laoses ei ole. Laoses toimusid 2021. aasta veebruaris parlamendivalimised, et moodustada üheksas rahvusassamblee, kus on 164 kohta, millest 158 läks valitsevale LPRP-le ja kuus sõltumatutele kandidaatidele. 2021. aasta märtsis valis Laos rahvusassamblee avaistungil presidendiks Thongloun Sisoulithi, valitseva LPRP peasekretäri, kes oli varem olnud alates 2016. aasta aprillist peaminister.
Laos süvendab suhteid Hiina ja ASEANiga, püüdes saada rohkem investeeringuid. Majandusreformid on kaasa toonud püsiva majanduskasvu (alates 2014. aastast on kasv olnud üle 7%).
Euroopa Parlament pöörab erilist tähelepanu inimõiguste olukorrale, sealhulgas Mekongi jõe hiigeltammide ehituse tõttu ümberasustatud inimeste olukorrale. 2021. aasta detsembri alguses avati Pekingi algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames uus 414 kilomeetri pikkune raudtee, mis ühendab Hiinat pealinnaga Vientiane ja mis maksis peaaegu kolmandiku Laose aastasest SKPst.
Genfis toimuvatel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konverentsidel kutsus EL Laost üles tegelema laste seksuaalse ärakasutamise probleemiga. 2022. aasta juulis väljendas EL muret edusammude puudumise pärast pikaajaliste inimõiguste rikkumiste käsitlemisel Laoses ning kutsus ametivõime tungivalt üles täitma riigi inimõigustealaseid kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelisest Inimõiguste Föderatsioonist (FIDH) ja selle liikmesorganisatsioonist Lao Liikumine. Kaks organisatsiooni avaldasid infodokumendi, milles esitati kokkuvõte inimõiguste arengust Laoses. ELi ja Laose viimane inimõigustealane dialoog toimus 2024. aasta juulis.
Euroopa Parlament on korranud oma üleskutset Laose valitsusele lõpetada inimõiguste kaitsjate, sõltumatute ajakirjanike ja ühiskonnaaktivistide ahistamine ning nende meelevaldne vahistamine ja kinnipidamine ning austada sõna- ja ühinemisvabadust ning vähemuste õigusi, tuletades Laosele meelde tema poolt ratifitseeritud inimõigustealastest lepingutest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi.
L. Malaisia
2015. aastal alanud läbirääkimiste kulminatsioonina allkirjastasid EL ja Malaisia 2022. aasta detsembris Brüsselis toimunud ELi ja ASEANi tippkohtumisel partnerlus- ja koostöölepingu. Sellega luuakse üldine raamistik, mille eesmärk on tugevdada kahepoolset koostööd, eelkõige kaubanduse ja investeeringute, rahanduse ja energeetika valdkonnas.
Läbirääkimised ELi ja Malaisia vabakaubanduslepingu üle peatati pärast seitset vooru 2012. aasta aprillis Malaisia taotlusel. 2017. aasta märtsis arutasid EL ja Malaisia uute sätete lisamist ja leppisid neis põhimõtteliselt kokku. Praegu on käimas läbirääkimised kahe lepingu üle: vabakaubandusleping ja vabatahtlik partnerlusleping metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse valdkonnas. 2025. aasta jaanuaris käis Malaisia peaminister töövisiidil Brüsselis, kus Malaisia ja EL teatasid vabakaubanduslepingu läbirääkimiste taasalustamisest. Taasalustatud kõneluste eesmärk on käsitleda kaubanduse eri aspekte, sealhulgas kestlikkuse klausleid ja hankepoliitikat.
Malaisia tärkav majandus pakub ELile atraktiivseid kaubandusvõimalusi. ELi ja Malaisia vaheline kaubandus laieneb ning on alates 2010. aastast kasvanud üle 50%. EL on Malaisia suuruselt neljas kaubanduspartner (Hiina, Singapuri ja USA järel), kelle arvele langes 2023. aastal 9,5% riigi kaubavahetuse kogumahust. Kahepoolse kaubavahetuse maht oli 2023. aastal 44,7 miljardit eurot. EL importis Malaisiast kaupu 29,1 miljardi euro väärtuses, samal ajal kui ELi kaupade eksport ulatus 2023. aastal 15,6 miljardi euroni. Teenuskaubanduse maht oli 2022. aastal ligikaudu 11 miljardit eurot.
2023. aasta aprillis pikendas EL dumpinguvastaseid meetmeid Hiinast ja Taiwanist pärit roostevabast terasest liitmike suhtes veel viieks aastaks ning laiendas meetmeid Malaisiale, kuna riigi äriühingud importisid Hiinast roostevabast terasest liitmike tootmiseks vajalikke põhiosi.
EL kavatseb oma taastuvenergia direktiivi alusel järk-järgult lõpetada transpordikütuses palmiõli kasutamise, mistõttu on Indoneesia ja Malaisia esitanud WTO-le kaebusi. 2021. aastal lisati Malaisia maksudega seoses ELi halli nimekirja, mis raskendas kaubandussuhteid veelgi. Kuigi palmiõli on ELi ja Malaisia vabakaubanduslepingu läbirääkimistel oluline küsimus, moodustab palmiõli alla 5% ELi Malaisiast pärit impordist. Ukraina sõjast tingitud ülemaailmne toiduõli nappus võib aga suurendada Malaisia palmiõli turuosa ELis. 2024. aasta märtsis sai EL WTOs võidu, kuna kohtukoosseis lükkas tagasi Malaisia kaebuse ELi otsuse peale, mille kohaselt ei tohiks palmiõlist toodetud biodiislit enam käsitada taastuvkütusena.
2022. aasta juunis teatas Malaisia valitsus, et kaotab kohustusliku surmanuhtluse. See on samm edasi ja eeskujulik otsus piirkonnas. EL on julgustanud riigi ametivõime astuma konkreetseid samme, et kokkulepe kiiresti seadusesse üle võtta. 2022. aasta novembris toimusid Malaisias üldvalimised, mille võitis opositsiooniliidri Anwar Ibrahimi juhitud koalitsioon., Sellele järgnes koalitsioon, kuhu kuulub riigi islamipartei. 2024. aasta jaanuaris vannutati sultan Ibrahim Malaisia uueks kuningaks viieks aastaks Malaisia roteeruva monarhia süsteemi raames. Sultan Ibrahim on Malaisia Johori osariigi sultan.
Euroopa Parlament on oma resolutsioonides hukka mõistnud surmanuhtluse, LGBTIQA+ inimeste õiguste eiramise ja avalikkuse rahulolematuse vaigistamise, samuti asjaolu, et puudub rahumeelse väljendamise vabadus, sealhulgas avalik arutelu.
Parlament võttis 2023. aasta juunis vastu ELi ja Malaisia vahelist partnerlus- ja koostöölepingut käsitleva resolutsiooni, milles ta andis partnerlus- ja koostöölepingule oma nõusoleku, märkides, et see loob tugeva õigusraamistiku demokraatia ja inimõiguste edendamiseks.
Malaisia on 2025. aastal ASEANi ja AIPA eesistuja.
Jorge Soutullo / Samuel Cantell