Teabelehed Euroopa Liidu kohta
Euroopa Parlament
Palun täitke see väli

Aafrika

ELi koostöö Aafrika riikide ja Aafrika Liiduga (AL) põhineb kahel eraldi raamistikul: nimelt a) Aafrika ja ELi ühisstrateegia ning b) partnerluslepingud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega.
ELi ja AKV riikide vahelise partnerluse poliitiliste, majanduslike ja arengualaste aspektide õiguslik alus kehtestati Cotonou lepinguga 2000. aastal. See asendati 15. novembril 2023 Samoa lepinguga, mis sõlmiti partnerluse ajakohastamiseks.
Aafrika ja ELi ühisstrateegiat on rakendatud mitmeaastaste ja muude tegevuskavade kaudu. Neid on vastu võetud igal ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisel, mis toimuvad tavapäraselt iga kolme aasta järel. Viimasel ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisel, mis toimus 2022. aasta veebruaris Brüsselis, leppisid ELi ja Aafrika juhid kokku partnerluse ühises visioonis 2030. aastaks. Sellega tugevdatakse uuenenud partnerlust, mis põhineb solidaarsusel, julgeolekul, rahul, kestlikul arengul ja ühisel heaolul. ELi ja Aafrika Liidu kolmas ministrite kohtumine toimus 21. mail 2025 Aafrika Liidu uue juhatusega. Sellel kohtumisel vaadati üle ühise visiooni edusammud aastani 2030 ning sillutati teed ELi ja Aafrika Liidu seitsmendale tippkohtumisele, mis toimus 24. ja 25. novembril 2025. aastal Angolas, Luandas tähistades partnerluse 25 aasta täitumist alates Kairo tippkohtumist 2000. aastal. ELi poliitika- ja julgeolekukomitee ning Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu kuueteistkümnendal konsultatiivkohtumisel, mis toimus 8.–9. oktoobril 2025 Brüsselis. EL on endiselt Aafrika suurimad ametliku arenguabi andjad. Seda rahastatakse peamiselt ELi üldeelarvest naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ alusel.

Õiguslik alus

AKV-ELi partnerlus

ELi ja Sahara-taguse Aafrika riikide suhteid reguleeriti enam kui kahe aastakümne jooksul Cotonou lepinguga, millel rajanesid ELi suhted 78 AKV riigiga 79-st[1]. Aprillis 2022 sai AKV-st Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsioon (AKVRO).

Cotonou leping pidi esialgu lõppema 2020. aastal, kuid seda pikendati korduvalt, viimati 2023. aasta novembris. Cotonou lepingu peamine eesmärk oli aidata kaasa vaesuse kaotamisele ja toetada AKV riikide lõimimist maailmamajandusse. Leping koosnes kolmest sambast:

  • poliitiline;
  • arengualane;
  • majandus- ja kaubandusalane koostöö.

Lepingut rakendasid AKV-ELi ühised institutsioonid, sh AKV-ELi ministrite nõukogu, AKV-ELi suursaadikute komitee ja AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee.

Läbirääkimised Cotonou lepingu järgse lepingu üle ELi ja AKVRO vahel viidi lõpule 2020. aasta detsembris. Uus leping allkirjastati alles 2023. aasta novembris, kuna ELis oli lahkarvamusi uue lepingu olemuse osas ning kaks liikmesriiki olid kahtleval seisukohal.

2023. aasta novembris allkirjastatud Samoa leping asendab Cotonou lepingut ning tähistab uut peatükki ELi ja AKVRO vahelistes suhetes. Leping toob kaasa kaks olulist muudatust, nimelt parlamentaarse mõõtme tugevdamise institutsioonilises raamistikus ning lepingu jagamise kolmeks piirkondlikuks protokolliks. See kujutab endast ajakohastatud ja täiustatud partnerlust ELi ja AKVRO vahel, mis tugineb Cotonou lepingus sätestatud alustele.

Uues Samoa lepingus määratakse kuus strateegilist prioriteetset koostöövaldkonda: inimõigused, demokraatia ja valitsemine; rahu ja julgeolek, inim- ja sotsiaalne areng, kaasav ja kestlik majanduskasv ning areng; keskkonnakestlikkus ja kliimamuutused ning ränne ja liikuvus. Uues lepingus rõhutatakse ka osapoolte rahvusvahelistel foorumitel tehtava koostöö ning ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärkide olulisust.

Koostööle annavad struktuuri kolm piirkondlikku protokolli, mis kajastavad AKV piirkonna erinevaid prioriteete. ELi ja Aafrika protokoll on muutunud ELi ja Sahara-taguse Aafrika suhete tähtsaimaks õigusraamistikuks. Piirkondlikud prioriteetsed valdkonnad hõlmavad järgmist: kaasav ja kestlik majanduskasv; inim- ja sotsiaalne areng, keskkond ja loodusvarad, rahu ja julgeolek, õigusriik, õigusemõistmine, demokraatia ja valitsemine, inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus ning ränne ja liikuvus. Uue protokolliga antakse Cotonou lepinguga võrreldes suurem roll ka Aafrika Liiduga peetavale dialoogile ja koostööle.

Samoa leping loob aluse ühiste asutuste moodustamiseks, täpsemalt AKVRO-ELi ministrite nõukogu ja neli parlamentaarset assambleed: AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee ja kolm piirkondlikku parlamentaarset assambleed (Aafrika ja ELi, Kariibi piirkonna ja ELi ning Vaikse ookeani ja ELi piirkonna parlamentaarne assamblee); vt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaadet „After Cotonou: towards a new agreement with the African, Caribbean and Pacific States“ (Pärast Cotonou lepingut: uue lepingu sõlmimine Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega). Need neli parlamentaarset assambleed moodustati ametlikult 2024. aasta veebruaris, kui nad kohtusid esimest korda Luandas (Angolas) ja võtsid vastu oma kodukorra. Kõik neli assambleed peavad ühe korralise aastakoosoleku, mis toimub rotatsiooni korras kas ELis või AKV riikides. Piirkondlikud assambleed võivad koos AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassambleega pidada ka lisakoosolekuid.

Aafrika ja ELi strateegia ning ELi partnerlus Aafrikaga

Euroopa ja Aafrika juhid võtsid Aafrika ja ELi esialgse ühisstrateegia vastu 2007. aastal Lissabonis toimunud teisel ELi ja Aafrika tippkohtumisel ning selles määrati kindlaks Aafrika ja ELi partnerluse poliitiline visioon. Selle eesmärgid on:

  • tegeleda Aafrika ja ELi suhetes lisaks abistajate ja abisaajate koostööle ka ühiste poliitiliste probleemidega;
  • laiendada koostööd, käsitledes üleilmseid ühiseid probleeme, nagu ränne, kliimamuutused, rahu ja julgeolek, ning tugevdada koostööd rahvusvahelistel foorumitel;
  • toetada Aafrika püüdlusi leida neile märkimisväärsetele probleemidele lahendused piirkondadevahelisel ja üleaafrikalisel tasandil;
  • teha pingutusi inimkeskse partnerluse saavutamiseks, et tagada Aafrika ja Euroopa kodanike suurem osalemine.

2020. aasta märtsis, enne Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu kuuendat tippkohtumist avaldasid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatise „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“. Selles tehti ettepanek tõhustada koostööd viies valdkonnas: üleminek rohemajandusele ja energia kättesaadavus, digiüleminek, kestlik majanduskasv ja tööhõive, rahu ja valitsemine ning ränne ja liikuvus.

Euroopa Parlament võttis 25. märtsil 2021 vastu resolutsiooni uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta. Parlamendi resolutsioonis korrati ja kinnitati komisjoni ja kõrge esindaja ühise ettepaneku kohase strateegia mõnesid aspekte, nagu kestlik ja kaasav majanduskasv, ning nõuti suuremat keskendumist teistele valdkondadele, näiteks inimarengule, sotsiaalsele kaasatusele, inimõigustele, naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamisele ning vastupanuvõimelisele põllumajandusele. Rände puhul oldi resolutsioonis seisukohal, et partnerluse edu sõltub liikuvusvõimaluste olulisest parandamisest, ning nõuti seadusliku rände kanalite edasi arendamist.

Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu kuuendal tippkohtumisel 17.–18. veebruaril 2022 Brüsselis leppisid ELi ja ALi riigipead ja valitsusjuhid kokku deklaratsioonis pealkirjaga „Ühine visioon 2030. aastaks“ Ühine visioon tugevdab ELi ja Aafrika suhete strateegilist ja pikaajalist alust globaliseerunud maailmas. Selle eesmärk on tugevdada majanduskoostööd ja edendada kestlikku arengut, nii et mõlemad maailmajaod eksisteeriksid koos rahus, julgeolekus, demokraatias, jõukuses, solidaarsuses ja inimväärikuses, tuues samal ajal meie rahvad, piirkonnad ja organisatsioonid üksteisele lähemale. Uuendatud partnerluses käsitletakse nii vahetuid võimalusi ja probleeme kui ka partnerluse pikaajalisi võimalusi, keskendudes mandri ja piirkondliku tasandi meetmetele, mille elluviimiseks on ELil ja Aafrikal ühine suutlikkus. Visioon hõlmab nelja eesmärki:

  • 150 miljardi euro suurune Aafrika-Euroopa investeerimispakett, mille eesmärk on toetada Aafrika riikide mitmekesist, kestlikku ja vastupidavat majandust mandril,
  • uuendatud ja tõhustatud koostöö rahu ja julgeoleku nimel,
  • tõhustatud ja vastastikune partnerlus rände ja liikuvuse valdkonnas,
  • pühendumus tugevdada mitmepoolsust reeglitel põhinevas rahvusvahelises korras, mille keskmes on ÜRO.

Kuuendale tippkohtumisele järgnes AL ja ELi volinike kolleegiumi ühine kohtumine 28. novembril 2022. ELi ja ALi kolmas ministrite kohtumine toimus 22. mail 2025 Aafrika Liidu uue juhtkonna osavõtul. Sellel kohtumisel vaadati üle ühise visiooni edusammud aastani 2030 ning sillutati teed ELi ja Aafrika Liidu seitsmendale tippkohtumisele, mis toimus 24. ja 25. novembril 2025. aastal Luandas, Angolas, tähistades partnerluse 25 aasta täitumist alates Kairo tippkohtumisest 2000. aastal.

ELi ja Aafrika Liidu seitsmenda tippkohtumise eel võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles nõuti uut võrdset partnerlust ELi ja Aafrika vahel, mis põhineks vastastikusel austusel, ühistel huvidel ja ühisel mitmepoolsel tegevusel. Selles rõhutatakse vajadust keskenduda praktilisele koostööle, millel on käegakatsutavad tulemused, seades prioriteediks sellised valdkonnad nagu rahu, julgeolek, taristu ja digitaalne ühenduvus, strateegia „Global Gateway“ investeerimisvahendi kaudu ning erasektori arengust tulenev majanduskasv. Samuti rõhutab nõukogu seda, kui oluline on tugevdada ühiseid jõupingutusi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ning rakendada rändepoliitikat, mis tegeleb algpõhjustega, austades samal ajal liikmesriikide pädevusi. Lisaks rõhutatakse vajadust institutsionaliseerida ELi ja ALi tippkohtumiste parlamentaarne mõõde, sealhulgas korrapärased tippkohtumiseelsed kohtumised Üleaafrikalise Parlamendiga, temaatilised vahetused parlamendikomisjonide vahel ning iga-aastased kõrgetasemelised dialoogid sellistel olulistel teemadel nagu rahu ja julgeolek, kaubandus ja majanduskoostöö, ränne ja liikuvus ning kliimamuutused ja kestlikkus. Lõppkokkuvõttes aitab see kaasa ELi ja ALi ühise tegevuskava väljatöötamisele aastateks 2025–2030 koos mõõdetavate eesmärkidega, mis hõlmavad kaubanduse ja investeeringute kahekordistamist, liikuvus- ja viisaraamistiku loomist ning rohelise digipartnerluse käivitamist.

Arengukoostöö

EL ja selle liikmesriigid on endiselt Aafrika suurimad ametliku arenguabi andjad.

ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetud läbirääkimiste tulemusena (vt eraldi teabelehte 1.4.3 „Mitmeaastane finantsraamistik“) kaetakse kõikehõlmavast naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“, mis sisaldub täiel määral ELi eelarves. Varem anti suurem osa Aafrika riikidele antavast ELi arenguabist Euroopa Arengufondist, mis oli ELi eelarvest eraldiseisev.

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ lihtsustas ELi välisrahastamise struktuuri, asendas ja liitis kümme eelmise eelarvetsükli (2014–2020) rahastamisvahendid üheks terviklikuks rahastamisvahendiks. See tugevdab ELi suutlikkust täita oma strateegilisi prioriteete ja rahvusvahelisi kohustusi, pakkudes paindlikkust ja uuenduslikke vahendeid, et seeläbi suurendada usaldust ja koostööd ELi partnerriikidega. „Globaalne Euroopa“ juhindub „kõigepealt poliitika“ ja „väärtuspõhine lähenemisviis“ põhimõttest, mis võimaldab ELil võtta tugevama geopoliitilise seisukoha oma välistegevuses.

Koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, mille eelarve aastateks 2021–2027 on peaaegu 80 miljardit eurot, katab üle 70 % ELi välissuhete rahastusest. Programm koosneb kolmest põhikomponendist: geograafilised programmid, temaatilised programmid ja kiirreageerimismehhanism. Peamisteks rakendusmehhanismideks saavad geograafilised programmid, milles, keskendutakse sellistele piirkondadele nagu ELi naabrus, Sahara-tagune Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond. Ühtne lähenemisviis võimaldab ELil üle maailma võtta strateegilisemaid ja sidusamaid meetmeid, mis vastavad ka partnerriikide vajadustele. Programmis seatakse prioriteediks inimõiguste edendamine ja kaitsmine ning kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu suurendamine kogu maailmas, et edendada positiivseid muutusi ning õiglasemat, võrdsemat ja stabiilsemat maailma.

Kaubandussuhted

Cotonou leping võimaldas ELil ja AKV riikidel pidada läbirääkimisi arengule suunatud kaubanduslepingute üle, mida nimetatakse majanduspartnerluslepinguteks. See on jätkunud Samoa lepingu raames, kus majanduspartnerluslepingud on peamine vahend juurdepääsuks ELi ühtsele turule. ELi ja Aafrika riikide vahelist kaubandust ning piirkondlikku ja ülemandrilist majandusintegratsiooni peetakse Aafrika kestliku arengu edendamise üheks põhielemendiks. Lisaks võimaldavad ühepoolsed kavad enamikule Sahara-taguse Aafrika riikidest pääsu ELi turule soodustingimustel (vt eraldi teabelehte 5.2.3 „Arenguriikide suhtes kohaldatav kaubanduskord“).

ELi ja Aafrika piirkondade vahelist kaubandust edendatakse peamiselt majanduspartnerluslepingute abil, mida peetakse WTO reeglitele täielikult vastavateks. Nende lepingute sõlmimiseks peetavad läbirääkimised, mis algasid 2002. aastal, osutusid siiski oodatust keerulisemateks ning mõne Aafrika riigi valitsus, kohaliku kodanikuühiskonna rühmad ja ametiühingud on neile tugevalt vastu seisnud. Seetõttu kohaldatakse mitut majanduspartnerluslepingut, mis pidid hõlmama terveid Aafrika piirkondi, praegu ainult ajutiselt ning nende riikidega, kes on sellega nõus, nagu Côte d’Ivoire, Ghana, Kamerun ja Keenia (lisateabe saamiseks vt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaadet „ELi majanduspartnerluslepingud AKV riikidega“).

Euroopa Parlamendi roll

Nagu ka teiste rahvusvaheliste lepingute puhul, on Samoa lepingu sõlmimiseks ELi õiguse kohaselt vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek (ELi toimimise lepingu artikkel 218), kuigi lepingut võib osaliselt ja ajutiselt kohaldada ka enne nõusoleku andmist ja enne, kui kõik ELi liikmesriigid ja AKVRO liikmed on selle ratifitseerinud. Parlament toetas Samoa lepingu läbirääkimisi sellega, et võttis enne protsessi algust ja selle jooksul vastu resolutsioone ning moodustas järelevalverühma, mida juhtis arengukomisjon. Pärast läbirääkimisi ja lepingu allkirjastamist andis parlament oma nõusoleku 10. aprillil 2024.

Samuti on parlamendi nõusolekut vaja kõigi teiste AKV riikidega sõlmitavate majanduspartnerluslepingute puhul. Lisaks on parlament aktiivselt aidanud välja töötada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ja teeb selle rakendamise üle järelevalvet.

Euroopa Parlamendil on Aafrika riikide ja institutsioonidega suhtlemiseks moodustatud mitu alalist parlamentidevahelist delegatsiooni. Peamine organ, mille raames parlament sellist koostööd teeb, on olnud AKVRO-ELi parlamentaarne ühisassamblee, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ja AKVRO riikide parlamentide esindajad, ning mis on äärmiselt oluline ELi ja tema AKVRO riikidest partnerite parlamentide suhete tugevdamiseks vastavalt Cotonou lepingu artiklile 14. Lisaks piirkondlike parlamentaarsete assambleede loomisele oli parlamendi üks peamisi nõudmisi läbirääkimiste ajal see, et ka uues lepingus säiliks parlamentaarne ühisassamblee, mida ta pidas nõusoleku andmise vältimatuks eeltingimuseks. Igas uues parlametaarses assamblees osalevad delegatsioonid, sealhulgas Aafrika-ELi parlamentaarses assamblees osalev delegatsioon loodi ametlikult 2023. aasta detsembris. Delegatsiooni kuulub 48 parlamendiliiget, kellest igaüks on ka uue AKVRO-ELi parlamentaarse ühisassamblee liige.

Euroopa Parlament teeb Aafrika Liiduga mitmekülgset parlamentaarset koostööd ka 2009. aastal loodud delegatsiooniga Üleaafrikalise Parlamendiga suhtlemiseks. Parlamentidevahelisi tippkohtumisi korraldatakse tavaliselt paralleelselt valitsustevaheliste tippkohtumistega. Iga valitsustevahelise tippkohtumise alguses esitatakse parlamentaarse tippkohtumise ühisavaldus, mis on suunatud otse riigipeadele ja valitsusjuhtidele.

Samuti on ELil privilegeeritud parlamentidevahelised suhted Lõuna-Aafrikaga, mida on tugevdanud 2007. aastal loodud ELi ja Lõuna-Aafrika strateegiline partnerlus. - Lõuna-Aafrika Vabariik on ainus Aafrika riik, kellega EL on sõlminud kahepoolse strateegilise partnerluse. Seda peegeldab ka Euroopa Parlamendi alaline delegatsioon Lõuna-Aafrikaga suhtlemiseks, kes pidas 18.–19. veebruaril 2025 Kaplinnas oma 28. parlamentidevahelise kohtumise, kus võeti vastu ühisdeklaratsioon. ELi ja Lõuna-Aafrika kaheksas tippkohtumine toimus 13. märtsil 2025 Kaplinnas. 29. interaktiivne parlamentidevaheline poliitikakujundamine toimus 5.–6. novembril 2025 Brüsselis, enne G20 20. tippkohtumist 22.–23. novembril 2025 Lõuna-Aafrikas, Johannesburgis. See oli esimene G20 tippkohtumine Aafrika mandril, mis toimus Lõuna-Aafrika esimese G20 eesistumise puhul ning mis kestis 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025.

 

[1]Erandiks oli Kuuba.

Rose BAGUDU / Tanya BOLNEVA MIHAYLOVA