Sápmi

Eennâm kielâ -čáitáldâh kiäsuttij 25 000 kyessid – sämikielâlâš sistuálust poođij macâttâs

Čáitáldâh moonâi kiddâ vyesimáánu 3. peeivi.

Etualalla on koristeellinen päähine, jossa on sinisiä, vihreitä ja kultaisia nauhoja. Taustalla näkyy sininen paita, joka on asetettu esille.
Eennâm kielâst lijjii taaiđâtyejeh masa 80 taidârist. Govva: Paulus Markkula / Yle

Maailm stuárráámus tááláá sämitaaiđâ já tyeji čáitáldâh Eennâm kielâ kiäsuttij Oulu taaiđâmuseon paijeel 25 000 kuállejeijed.
Čáitálduvvâst lijjii mieldi 120 taaiđâtyeijid, já taid láá tuáijám 76 taidârid.

Museo uážui ennuv macâttâs tast, ko iänááš taaiđâtuojij noomâin lijjii tuše sämikielân.

– Ulmuid sáttá härdiđ čáitáldâhân puáđidijn, ko toh arvâlâdeh, et čáitáldâh lii tiätu kielân. Motomeh kyesih láá kommentistám, et mane taat ubâ čáitáldâh ij lah Suomâ kielân, muštâl Oulu taaiđâmuseo museoassistent Valtteri Viiva.

Eennâm kielâst lijjii taaiđâtyejeh kulmáin sämikieláin. Čáitálduvvâst lâi meid ohtâ sali suomâkielân.

Viiva mielâst lii tehálâš čäittiđ, et Suomâst láá ennuv sierâ kulttuureh.

– Jis tot hárdá, te ferttee smiettâđ jieijâs kulttuurlâš tuáváá. Puoh mii tääbbin uáinoo lii peri taaiđâ, já tast puáhtá leđe sierâ uáivilist. Lii kuittâg suotâs, et tääbbin láá iällám ulmuuh já lam peessâm savâstâllâđ jieškote-uvlágán ulmuiguin já uáiniđ ereslágánijd uáivilijd.

Čáitálduv vuosmuš uási pieijui kiddâ cuáŋuimáánu 19. peeivi já loppâuási vyeisimáánu 3. Uási taaiđâtuojijn sirdojeh eereeb iärás Kiirunân Ruotâ pel já Sämimuseo Siidan Anarân.

Eennâm kielâ lâi uássin Oulu 2026 Euroop kulttuuruáivikaavpug tábáhtusâin.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Máŋgga jagi barggu maŋŋá ođđa nuorra isit, Jani Guttorm váldá doalu háldosis Nuvvosis. Váhnemat loniiga ruđa, vai gánda beassá jođihit mielkedálu.

Lappi ruhtarádju juolludii veahkeruđaid badjel 500 000 euro ovddas.

Cuoŋománus buollan gávppi sadjái huksejit ođđa gávppi. Gávpejasat muitalit, ahte plánat leat ovdánan jo gilvalahttimii.