Kone fondd teäggti määŋgid sääʹmhaʹŋǩǩõõzzid tän eeʹjj vieʹǩǩtieʹǧǧin.
Anarâškielâ servi -õhttõs vuäǯǯai 70 000 euʹrred jåårǥlõttum aanrõšǩiõllsaž päärnaiǩiiʹrji õlmstâttmõʹšše.
Õhttõs lij jåårǥlâttam määŋgid lääʹdd-, ruõcc- da eŋgglõsǩiõllsaž klassikkmainnsid siõm aanrõšǩiõʹlle. Jurddjen lij, što haʹŋǩǩõõzzâst jåårǥlââʹttet še jeeʹres ođđ ǩiiʹrjid.
– Ǩiiʹrjivuiʹm päärna mättje jiânnai ođđ saaʹnid. Tõʹst lij jõnn miârktõs siõm ǩiõʹlle, ko ǩiõl ââʹnnemvuäittmõõžž lie rajjuum, ǩeeʹrjtet ǩiõllõhttõõzz ooccmõõžžâst.
Musikk piʹrǧǧummšest
Sääʹmartistt Hilda Länsman vuäǯǯai Kone foondâst kueiʹt eeʹjj reâuggamveäʹǩǩtieʹǧǧ Birget-sooloalbuuʹme, koon teeʹmmen lij piʹrǧǧummuš. Albuum vuâđđ lij juõiggäʹrbbvuõđâst da jiijjâs čeäppõõzzlaž õlmmummšest.
Albuumin Länsman tuʹtǩǩad piʹrǧǧummuž da šiõttlõõvvmõõžž nuʹtt persoonlaž ko še kulttuurlaž tääʹzzest.
– Musiikklaž siiskõs vuâđđââvv tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, da teeʹmmen lie še MS-kõõvin da loʹssesmiõllsažvuõđin jieʹllem di veiddsab kõõččmõõžž äimmõsmuttsest da sääʹmäʹrbbvuõđi seillmõõžžâst, mušttlet veäʹǩǩtieʹǧǧ ooccmõõžžâst.
Länsman tuejjad musiikk õõutsââʹjest lääʹddmusiikkâr Tuomas Norvioin, kååʹtt vuäǯǯai še kueiʹt eeʹjj reâuggamveäʹǩǩtieʹǧǧ.
Teäggtõõzz digitâʹsttemtuõjju, luâttmieʹcci kaʹrttjummša da teʹksttsaaǥǥi noorrmõʹšše
Doseʹntt Taarna Valtonen tuâjj-jooukines vuäǯǯai še kueiʹtekksaž, 98 000 eeuʹr veäʹǩǩtieʹǧǧ tuʹtǩǩummša, mâʹst ǩiõttʼtõõlât jieʹllʼji da šeeʹllemkulttuur äʹrbbvuõđid säʹmmlai mušttlummšest da maaiʹlmkoovâst.
Meersažǩeʹrjjpõõrt da Heʹlssen universiteeʹtt haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij oouʹdeed aanrõš- da nuõrttsääʹmǩiõllsaž ǩeerjlažvuõđ digitalisâsttmõõžž da vuäǯǯmõõžž. Haʹŋǩǩõõzz digitõsttum materiaal puuʹtet ǩiõllõutstõõzz di ǩiõl tuʹtǩǩeeʹji da mättõõllʼji âânnmõʹšše. Haʹŋǩǩõs vuäǯǯai 150 000 euʹrred.
Tekniikk dåhttar Jan Saijets da Luâttmieʹcc Sääʹmm -nõmmsaž tuâjj-joukk vuåǯǯu 3 000 000 eeuʹr teäggtõõzz haʹŋǩǩõʹsse, koin kaʹrttjet säʹmmlai dommvuuʹd luâttmieʹccid. Tuâjj aaʹlji iiʹjji 2024 da 2025 di ââʹn tuâjj-joukk juätkk mieʹcci kaʹrttjummuž.
Čeäppõõzz dåhttar Leena Valkeapää da Oula Antti Valkeapää vuåǯǯu kueiʹtekksaž veäʹǩǩtieʹǧǧ, 84 000 euʹrred haʹŋǩǩõʹsse, mâʹst noorât teʹksttsaaǥǥid, kook lie vuõlttuum eeʹjj 1997 rääʹjest jieʹllmest puõccui luʹnn. Saaǥǥ mušttle kulttuurlaž ko še luâđtiõđlaž muttsin puäʒʒjieʹllmest.
Professor Mirja Hiltunen da tuâjj-joukk vuåǯǯu 142 000 eeuʹr teäggtõõzz Rievdan - Muutos -nõmmsaž tåimmtuʹtǩǩummša da õhttsallaš čeäppõspeâmmʼmõʹšše.
Sosiaaltuâjjlaž Robert Willadsen tuʹtǩǩad sääʹm ååumoummui jiõggsaž pueʹrrvââjjmõõžž. Son vuäǯǯai 66 800 euʹrred.
