Teabelehed Euroopa Liidu kohta
Euroopa Parlament
Palun täitke see väli

Rahvusvahelised maanteeveod ja kabotaažveod

Käesolevas teabelehes kirjeldatakse, kuidas ELi õigusaktidega on järk-järgult liberaliseeritud rahvusvahelisi kaupade ja reisijate maanteeveoteenuseid. Need teenused hõlmavad kabotaaži, st kaupade või inimeste vedu ELi liikmesriigis teises liikmesriigis registreeritud veoettevõtja poolt. Teabelehes antakse ülevaade sellest, kuidas Euroopa Parlament toetab nende transporditurgude avamist ning nõuab, et reegleid jõustataks rangemalt ning parandataks sotsiaalseid tingimusi ja ohutust.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu VI jaotises ja eelkõige artiklis 91 on sätestatud ELi ühise transpordipoliitika raamistik ja ELi volitused võtta vastu rahvusvahelise transpordi eeskirju.

ELi maanteetranspordi teenuste poliitika eesmärgid

ELi selle valdkonna poliitika eesmärk on luua maanteetranspordi liberaliseeritud turg, millele saab juurdepääsu teatud tingimuste täitmisega. Selleks tuleb luua kõigile võrdsed võimalused, kaotades kõik vedajatele kehtestatud piirangud, mis põhinevad nende kodakondsusel või asjaolul, et nad on asutatud muus liikmesriigis kui see, kus teenust osutatakse.

Maanteetranspordipoliitika saavutused

A. Juurdepääs autoveoturule (ja vedaja kutsealale)

Euroopa Liidu Kohus märkis oma 22. mai 1985. aasta otsuses, et mõnedes ELi transporditeenuseid käsitlevates sätetes on puudusi. Kohtuotsus tehti pärast seda, kui Euroopa Parlament oli esitanud Euroopa Liidu Nõukogu vastu tegevusetushagi. Euroopa Kohus leidis, et nõukogu ei olnud Rooma lepinguga sätestatud üleminekuperioodi lõpuks (31. detsember 1969) vastu võtnud sätteid järgmistes valdkondades: a) rahvusvaheliste veoteenuste osutamise vabadus ja b) mitteresidendist vedajatele loa andmine, et osutada riigisiseseid veoteenuseid teistes liikmesriikides. Nüüdseks on EL kõik nimetatud puudused neis kahes valdkonnas peaaegu täies ulatuses kõrvaldanud.

1. Kaupade rahvusvaheline autovedu rendi või tasu eest

Nõukogu 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 881/92 koondati liikmesriikidevahelise piiriülese transpordi suhtes kehtivad õigusaktid ning määrati kindlaks vedajatele ühenduse tegevuslubade väljastamise kord. Neid reegleid kohaldati transpordi suhtes, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigis või mis kulgeb läbi ühe või mitme liikmesriigi. Seda korda kohaldati ka liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste vedude suhtes, kui ELi ja kolmanda riigi vahel oli sõlmitud kokkulepe. Varem oli kahe liikmesriigi vaheline transport võimalik üksnes kahepoolsete lepingute alusel ja selle suhtes kohaldati ka piiranguid. Uue määrusega kaotati alates 1. jaanuarist 1993 kõik koguselised piirangud (kvoodid) ja kahepoolsed load. See 1992. aasta määrus asendati 2009. aasta maanteepaketiga (vt 3. jagu allpool).

1. märtsi 2002. aasta määrusega juhitunnistuse kohta kehtestati juhitunnistuse olemasolu nõue igale mitteliikmesriigi kodanikust juhile, kes rendi või tasu eest tegeleb autoveoga ettevõtja heaks, kellel on ettenähtud ühenduse tegevusluba. Selle meetme eesmärk oli tõkestada mitteliikmesriigi kodanikest juhtide ebaseaduslikku töölevõtmist ebakindlatel töötingimustel ja alatasustatuna, mis moonutab konkurentsi ja kahjustab liiklusohutust. See määrus asendati 2009. aasta maanteeveopaketi raames määrusega, mis käsitleb juurdepääsu rahvusvahelisele autoveoturule (vt 3. jagu allpool).

2017. aasta mais tegi Euroopa Komisjon seadusandliku algatusega „Liikuvus Euroopas“ ettepaneku vaadata läbi 2009. aasta määrus rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu kohta ja täiendav määrus bussiteenuste kohta. Algatuse eesmärk oli ajakohastada reegleid valdkonnas tegutsemiseks loa saamise kohta ja tagada, et maanteetranspordi ühtne turg toimib nõuetekohaselt. 2020. aastal võttis parlament vastu määruse, millega muudetakse varasemaid maanteetranspordi määrusi. Läbivaatamisega luuakse õigusraamistik reeglite jaoks, mida kohaldatakse kabotaažvedude ja rahvusvaheliste vedude suhtes, välja arvatud transiitveod ja kahepoolsed veod.

Lisaks võeti 2006. aasta jaanuaris vastu direktiiv ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol. 2017. aasta mais tegi komisjon ettepaneku direktiiv seadusandliku algatuse „Liikuvus Euroopas“ osana läbi vaadata, et luua selge ja ühtne õigusraamistik, millega tagatakse kogu ELi veoettevõtjatele võrdne juurdepääs renditud sõidukite turule. 2022. aasta aprillis võeti vastu muudetud direktiiv ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol.

2020. aasta juulis avaldati määrus elektroonilise kaubaveoteabe kohta. Selle eesmärk on luua õigusraamistik, mis võimaldab transpordiettevõtjatel ja pädeval asutusel vahetada elektrooniliselt teavet kaupade liikumise kohta ELi territooriumil.

13. detsembril 2022 jõustus ELi ja Ukraina vaheline autokaubaveo leping. Sellega vabastatakse sõidukijuhid rahvusvahelise juhiloa esitamise nõudest, tunnustatakse Ukraina otsust pikendada juhidokumentide halduskehtivust ning hõlbustatakse teabevahetust ELi ja Ukraina vahel, et võidelda juhidokumentide võltsimise ja nendega seotud pettuste vastu.

2. Kabotaažveod

Oktoobris 1993 võeti vastu kabotaaži käsitlev määrus (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3118/93). Tegemist on teenusega, mille korral mitteresidendist vedajad, kes on sõitnud rahvusvahelise veo tõttu teise liikmesriiki, osutavad enne tagasipöördumist selles liikmesriigis veel ühe veoteenuse. Nimetatud määrusega võimaldati vedajatel, kellel on ühes liikmesriigis välja antud ühenduse tegevusluba, osutada autoveoteenuseid teistes liikmesriikides tingimusel, et neid osutatakse ajutiselt. 2009. aasta maanteveo paketis (vt 3. jagu) asendati see määrusega, mis käsitleb juurdepääsu rahvusvahelisele autoveoturule. Sellega loobuti kabotaaži üldisest määratlusest ja võeti kasutusele kitsam, järgneva kabotaaži määratlus, mille kohaselt on lubatud teha kuni kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul alates rahvusvahelise veo raames toimunud viimasest mahalaadimisest vastuvõtvas liikmesriigis. Nagu on märgitud eespool 1. jaos, on kabotaaži suhtes kohaldatavate õigusnormide õigusraamistik nüüd sätestatud 2020. aasta määruses, millega muudetakse varasemaid autovedusid käsitlevaid määrusi (määrus (EL) 2020/1055).

3. 21. oktoobri 2009. aasta maanteeveopakett

Euroopa Liit oli järk-järgult loonud maanteeveoteenuste liberaliseeritud siseturu jaoks vajalikud tingimused. Võrdsete võimaluste loomiseks tuli aga veelgi ühtlustada sotsiaalseid, tehnilisi ja maksualaseid tingimusi. Maanteeveopakett, mis võeti vastu 2009. aasta oktoobris parlamendi ja nõukogu vahelise kompromissi tulemusena, koosneb kolmest allpool kirjeldatud ELi määrusest. Kõiki neid määrusi on täielikult kohaldatud alates 2011. aasta detsembrist. Need reeglid kehtivad nii rahvusvahelise autoveo kui ka kabotaažveo puhul.

B. Bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo järkjärguline liberaliseerimine

Erinevalt kaupade autoveost on reisijateveo turu avamine toimunud aeglasemalt. 1992. aasta märtsi määrus (EMÜ) nr 684/92 aitas kaasa bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo turu avamisele, lubades kõikidel ELi veoettevõtjatel osutada liikmesriikide vahel rohkem kui üheksale inimesele (sealhulgas juht) mõeldud reisijateveoteenuseid. Seda määrust täiendati ja muudeti 1997. aasta detsembris nõukogu määrusega (EÜ) nr 11/98, millega kehtestati rendi või tasu eest bussidega reisijateveo teenuseid osutavatele vedajatele ühenduse litsents, mille väljastab asukohariigi pädev asutus.

Nõukogu 11. detsembri 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 12/98 avati turg kabotaažveo teenustele kõikide juhuvedude korral ja regulaarsete erivedude (teatavad reisijarühmad) korral tingimusel, et korraldaja ja vedaja vahel on sõlmitud leping (näiteks töötajate või õpilaste vedu). Määrusega lubati kabotaažvedu ka regulaarvedude korral tingimusel, et kabotaažvedu toimub rahvusvahelise regulaarveo käigus (mitte liini lõpp-punktis). Nagu kaupade kabotaažveo puhul, tohib ka reisijate kabotaažveo teenuseid osutada vaid ajutiselt.

2009. aastal vastu võetud maanteeveopaketiga (vt eespool 3. jagu) liideti need kaks varasemat määrust üheks määruseks, mis käsitleb juurdepääsu rahvusvahelisele bussiteenuste turule. Selle eesmärk oli muuta selgemaks ja lihtsamaks reeglid, mis käsitlevad bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijatevedu ELi territooriumil, ning tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisiseseid veoteenuseid. Määrusega kinnitatakse teenuste vaba osutamise põhimõtet ning määratakse kindlaks ühenduse tegevuslubade väljaandmise ja tühistamise tingimused, nende kehtivusaeg ning nii lubade kui ka nende tõestatud koopiate kasutamise ja esitamise üksikasjad. Ka selle määruse kohaselt lubatakse reisijate kabotaažvedu, nagu kaupade kabotaažvedugi, tingimusel, et kabotaaž ei ole veoteenuse põhieesmärk (ehk kabotaaž peab järgnema rahvusvahelisele regulaarteenusele).

2009. aasta määrusega rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu kohta muudeti ka 2006. aasta sõiduaja määrust, millega ühtlustati teatud sotsiaalõiguse norme autovedude valdkonnas. 2015. aasta aprillis täiendati seda määrusega, millega kehtestati eeskirjad rahvusvaheliste bussiteenuste dokumentide kohta.

2017. aasta õigusloomekava „Liikuvus Euroopas“ raames püüdis komisjon muuta sõiduaja määrust, keskendudes maksimaalsele ööpäevasele ja iganädalasele sõiduajale, minimaalsetele vaheaegadele ning ööpäevastele ja iganädalastele puhkeperioodidele, ning sõidumeerikute määrust (lisateavet saab teabelehelt „Maanteetransport: õigusaktide ühtlustamine“ 3.4.3). Sõiduaega ja sõidumeerikuid käsitlevate määruste muutmise määrus võeti vastu 2020. aasta juulis. Et vältida konkurentsimoonutusi ning parandada ELis sõidukijuhtide liiklusohutust ja töötingimusi, keskendutakse läbivaadatud määruses sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide ühtlustamisele autoveosektoris ning nende sätete paremale jõustamisele arukate sõidumeerikute abil.

2023. aasta mais avaldas komisjon ettepaneku muuta veidi sõiduaja määruse sätteid reisijate juhuveo sektoris, mida tavapäraselt seostatakse bussiturismiga. Ettepanek jõustus 2024. aastal määrusena (EL) 2024/1258.

Euroopa Parlamendi roll

Maanteetranspordi valdkonnas on parlament mitmes resolutsioonis ja raportis nõudnud ning toetanud reisijate ja kaupade rahvusvaheliste autovedude turgude järkjärgulist avamist. Samal ajal on parlament alati rõhutanud, et liberaliseerimine peab käima käsikäes ühtlustamisega ning silmas tuleb pidada sotsiaalseid aspekte ja ohutust. Parlament on kaupade kabotaažvedude valdkonnas avaldanud toetust ulatuslikumale liberaliseerimisele, et vähendada veokite tühisõitude mahtu (vt Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsioon transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta, punkt 18).

Lisaks palus parlament oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava kohta, et komisjon koostaks enne 2013. aasta lõppu aruande ELi maanteetranspordi turu olukorra kohta. Komisjon tegi selleks esimese sammu, avaldades 2012. aasta juunis kõrgetasemelise töörühma aruande ELi autoveoturu arengu kohta, milles soovitatakse ELi autoveoturg järk-järgult avada. Töörühm soovitas eelkõige jagada kabotaažveod kahte liiki: 1) kabotaažveod, mis kestavad lühikest aega ja on seotud rahvusvaheliste vedudega, 2) kabotaažveod, mis ei ole seotud toimuvate rahvusvaheliste vedudega ning mille suhtes kohaldatakse registreerimismenetlust, millega tagatakse, et veokijuhid järgivad vastuvõtjariigis kehtivaid tööõigusnorme. Seejärel avaldas komisjon 14. aprillil 2014 aruande Euroopa Liidu autoveoturu olukorra kohta.

Parlament nõudis oma 9. septembri 2015. aasta resolutsioonis transpordipoliitika valge raamatu rakendamise kohta rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade paremat järgimist ning vajaduse korral täpsustamist või muutmist. Parlament kutsus seejuures komisjoni üles rakendama meetmeid ebaseaduslike tavade vastu, mille järgimine tekitas ebaausat konkurentsi ja soodustas sotsiaalset dumpingut. Parlament soovitas selleks võtta vastu sotsiaalkoodeksi, milles käsitletaks ka fiktiivselt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise probleemi, et võtta paremini arvesse rahvusvahelise maanteetranspordi sektori töötajate eripära ja tagada aus konkurents.

18. mail 2017 võeti vastu resolutsioon Euroopa Liidu maanteetranspordi kohta, milles käsitletakse selliseid teemasid nagu konkurentsivõime ja innovaatilisuse suurendamine maanteesektoris, piiriülese liikuvuse hõlbustamine teedel, sotsiaalsete tingimuste ja ohutusreeglite parandamine ning väheste heitkogustega maanteetranspordi edendamine.

Parlament muutis 2020. aastal määrust elektroonilise kaubaveoteabe kohta, et tugevdada õigusaktis sätestatud äriteabe ja isikuandmete kaitset.

Selle teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi transpordi-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika osakond. Lisateabe saamiseks külastage transpordi- ja turismikomisjoni veebisaiti.

 

Davide Pernice