Turism

EL toetab liikmesriike kestliku ja konkurentsivõimelise turismi arendamisel, et luua uusi töökohti ja kaitsta reisijate õigusi. Kuigi turism kuulub peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, koordineerib EL piiriüleseid algatusi, kogub andmeid poliitika kujundamiseks ning rahastab projekte, millega edendatakse vähem tuntud sihtkohti ja keskkonnahoidlikke turismitavasid. ELi õigusaktidega kaitstakse ka pakettreisi ostnud reisijaid ja reguleeritakse majutuse lühiajalist üürileandmist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 punkt d ja artikkel 195.

Eesmärgid

Euroopa Liidu turismisektori tuumiku moodustavad traditsiooniliste reisi- ja turismiteenuste pakkujad – 2,3 miljonit peamiselt väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd), kelle heaks töötab hinnanguliselt 12,3 miljonit inimest.

Turism moodustab ELi SKPst 10%, mõjutades märkimisväärselt majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset arengut ning on seetõttu eriti väärtuslik majanduslanguse pidurdamise ja töötuse vähendamise seisukohalt.

ELi poliitika eesmärk on säilitada Euroopa positsioon juhtiva turismisihtkohana, maksimeerides samal ajal turismimajanduse panust majanduskasvu ja tööhõivesse ning edendades koostööd ELi riikide vahel, eelkõige heade tavade vahetamise kaudu.

Saavutused

A. Üldine poliitika

Komisjon on alates 2001. aastast avaldanud mitu teatist turismisektori edendamise poliitikasuuniste kohta:

• 2007. aasta teatises „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia“ käsitletakse kestliku arengu rolli turismi pikaajalise konkurentsivõime tagamisel;
• 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ analüüsitakse Euroopa turismi konkurentsivõimet suurendavaid tegureid ja selle kestlikku arengut pärssivaid asjaolusid;
• 2012. aasta teatises „Ühise viisapoliitika arendamine ja rakendamine ELi majanduskasvu hoogustamiseks“ käsitletakse ühist viisapoliitikat, mille eesmärk on suurendada kolmandatest riikidest saabuvate turistide arvu;
• 2014. aasta teatises „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia“ käsitletakse kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamist ranniku- ja mereturismis.

B. Erimeetmed

1. Turistide (reisijate ja/või puhkajate) huvides võetavad meetmed:

• nõukogu 1986. aasta soovitus tuleohutuse kohta hotellides (nõukogu soovitus 86/666/EMÜ);
• 2006. aasta direktiiv, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist (direktiiv 2006/7/EÜ);
• 2009. aasta direktiiv osaajalise kasutamise õiguse kohta (direktiiv 2008/122/EÜ);
• 2015. aasta direktiiv, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid (direktiiv (EL) 2015/2302).

Muud meetmed

• 2007. aastal loodud algatusega „EDEN“ tõmmati rohkem tähelepanu uutele ja veel vähetuntud turismisihtkohtadele (Euroopa tippsihtkohtadele), mis on pühendunud kestlikkusele. Selle järeltulija on algatus „Euroopa aruka turismi roheline teerajaja“, millega tunnustatakse väiksemaid sihtkohti, mis on edendanud kestlikku turismi rohepöörde tavade kaudu.
• Euroopa aruka turismi pealinna konkursiga tunnustatakse linnade silmapaistvaid saavutusi kestlikkuse, ligipääsetavuse, digitaliseerimise ja kultuuripärandi valdkonnas.
• Euroopa rohevöö on Barentsi merest Musta mereni ulatuv 6800 km pikkune jalgratta- ja jalgsimatkateede võrgustik, mis kulgeb piki kunagise raudse eesriide piire. Samuti kaasrahastab EL piiriüleseid kestliku turismi projekte, mille eesmärk on mitmekesistada Euroopa turismi.
• Mitmed turismi edendamise programmid, sealhulgas 18-aastastele noortele mõeldud algatus „DiscoverEU“, võimaldavad ELis ringi reisida ja eri kultuuridega lähemalt tutvuda.

2. Turismimajanduse ja -piirkondade huvides võetud vastutustundliku turismi meetmed

Komisjon hõlbustab võrgustike loomist Euroopa peamiste turismipiirkondade vahel. Nimelt on ELil mitmesuguseid rahastamisallikaid, mille abil toetada turismi rolli piirkondlikus arengus ja töökohtade loomisel.

2022. aastal tegi komisjon ettepaneku luua ELi tasandil mittepõllumajanduslike toodete, sealhulgas käsitöönduslike toodete geograafiliste tähiste kaitse süsteem. Kuna nimetatud tooted on sageli rahvusliku identiteedi kandjad, tõmbavad need paljude turistide tähelepanu. Sellest tingituna oligi komisjoni ettepaneku üks eesmärke elavdada selliseid tooteid valmistavate piirkondade majandust ja turismi. Selle tulemusena võeti vastu määrus, milles käsitletakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset (määrus (EL) 2023/2411).

2024. aastal võeti vastu määrus, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist(määrus (EL) 2024/1028). Keskendudes eelkõige VKEdele, püütakse kõnealuse algatusega aidata kaasa lühiajalise majutuse üüriteenuste vastutustundlikule, läbipaistvale ja õiglasele kasvule tasakaalustatud turismiökosüsteemi raames. See annab turismi tõttu kannatanud linnadele võimaluse liikuda kestlikuma turismimajanduse suunas ja tagada oma elanikele hea elukvaliteet.

Turismi kohta kogutakse liidus ühtlustatud statistilisi andmeid alates 1996. aastast.

2011. aastal võeti vastu määrus, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat (määrus (EL) nr 692/2011). Sellega loodi liikmesriikides turismistatistika süstemaatilise arendamise, koostamise ja levitamise ühine raamistik.

2013. aastal käivitas komisjon turismiandmete kogumiseks ja säilitamiseks virtuaalse turismivaatluskeskuse, et parandada andmete koordineerimist ja poliitikatasandite koostoimet.

2022. aastal võttis komisjon kasutusele ELi turismi tulemustabeli, mis on üks komisjoni 2022. aasta turismi üleminekujuhistes esitatud meetmetest. See vahend annab parema ligipääsu turismistatistikale ning aitab jälgida rohe- ja digipöörde valdkonnas tehtud edusamme, toetades lõppkokkuvõttes piirkonna ja riigi poliitikakujundajaid turismipoliitika ja -strateegiate väljatöötamisel.

2023. aastal esitas komisjon ettepaneku „Teel Euroopa ühise turismiandmeruumi poole: andmejagamise ja innovatsiooni hoogustamine turismi ökosüsteemi kõikides osades“, mille eesmärk on luua ühtne turismiandmeruum ja edendada turismisektori digitaliseerimist, suurendades lõppkokkuvõttes sektori konkurentsi- ja vastupanuvõimet. Selleks et Euroopa turismiandmeruum kasutusele võtta, viiakse projekti „DEPLOYTOUR“ raames Euroopas läbi viis katseprojekti. ELi arukate sihtkohtade andmehalduse pädevuskeskus (D3HUB) töötab välja ülemaailmselt tunnustatud ja ühtlustatud sihtkoha-spetsiifilist kestliku turismi näitajate kogumit ning katsetab selleks metoodikat, mis tugineb 40 Euroopa sihtkoha haldamise organisatsiooni ja Euroopa turisminäitajate süsteemi (ETIS) eksperditeadmistele.

2025. aastal kuulutas Euroopa Komisjoni kestliku transpordi ja turismi volinik Apostolos Tzitzikostas välja ELi esimese turismistrateegia, mille keskmes on kestlikkus. Euroopa juba on üks tähtsamaid sihtkohti maailmas, kuid selle strateegia eesmärk on kindlustada Euroopa positsioon viisil, mis ühendab majanduskasvu, keskkonnakaitse ja kohalike kogukondade heaolu. Täielik strateegia on kavas avaldada 2026. aastal.

3. Muud sihipärased meetmed

2019. aasta märtsis korraldas komisjon turismiteemalise konverentsi.

2024. aastal tegi komisjon ettepaneku ELi digitaalse reisirakenduse kohta, et võtta kasutusele digitaalsed reisidokumendid, mis peaks muutma reisimise sujuvamaks ja avaldama positiivset mõju turismimajandusele.

Igal aastal korraldab komisjon Euroopa turismipäeva, mille raames toimuvad üritused on peamine teavitustegevuse vahend. See on keskse tähtsusega ELi turismisektori konkurentsivõime ja kaubamärgi tugevdamisel.

4. Meetmed COVID-19-le reageerimiseks

2020. aasta alguses, kui puhkes COVID-19 pandeemia ja turistide arv Euroopas langes 44%, võttis EL turismisektori toetamiseks ulatuslikke meetmeid. Komisjon võttis kasutusele kiirreageerimisvahendid, sealhulgas tegi ettepaneku võtta vastu määrus, millega peatatakse lennujaamades teenindusaegade jaotamise reeglite kohaldamine ning võttis vastu reisijate õigusi käsitlevad suunised ja piirikontrolli protokollid. Sellele järgnes 2020. aasta mai teatis turismi ja transpordi taastamise kohta. Parlament võttis vastu mitu resolutsiooni, milles nõuti koordineeritud toetust, ning 2021. aasta märtsis võttis EL kasutusele digitaalse COVID-tõendi, et hõlbustada ohutut reisimist liikmesriikide vahel. Nende jõupingutuste tulemusena võeti 2022. aasta veebruaris vastu turismi üleminekujuhised ja 2022. aasta detsembris ELi turismi tegevuskava aastani 2030, milles mõlemas rõhutati nii digi- ja rohepöörde kui ka sektori suurema vastupanuvõime tähtsust.

Euroopa Parlamendi roll

Ammu enne, kui 2009. aastal jõustus Lissaboni leping, võttis Euroopa Parlament vastu mitu resolutsiooni turismi käsitlevate komisjoni suuniste ja algatuste kohta.

2011. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni uue Euroopa turismi tegevuskava kohta.

2015. aastal võttis parlament vastu oma seisukoha pakettreiside direktiivi kohta (direktiiv (EL) 2015/2302), mille eesmärk on parandada pakettreisi ostnud reisijate kaitset. Seda direktiivi vaadatakse praegu läbi, et reisijate kaitset veelgi tõhustada. Samal aastal võttis parlament vastu resolutsiooni uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas, milles käsitletakse turustuskanalite digiteerimist, muutuvat tarbijakäitumist, vajadust meelitada ligi ja hoida tööl kvalifitseeritud töötajaid, demograafilisi muutusi ja hooajalisust.

2019. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni kontserni Thomas Cook pankroti negatiivsete tagajärgede kohta ELi turismisektorile. 2021. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta, milles kutsuti üles ELi turismisektorit pärast COVID-19 pandeemiat uuesti üles ehitama ning toetama selle üleminekut säästvale, vastutustundlikule ja arukale turismile. 2022. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni Ukrainas toimuva Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja mõju kohta ELi transpordi- ja turismisektorile ja resolutsiooni Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise kohta. 2023. aastal võttis parlament vastu ka muid asjakohaseid resolutsioone, sealhulgas resolutsiooni komisjoni uue äärepoolseimaid piirkondi käsitleva teatise hindamise kohta.

18. märtsil 2026 võttis parlamendi transpordi- ja turismikomisjon omal algatusel vastu raporti „Ühendatuse suurendamine, kultuuripärandi säilitamine ja kohaliku tipptaseme edendamine Euroopa turismis – sihtkohtade haldamine ja piirkondliku turismi kasv“. Raport võeti vastu ületurismist põhjustatud suurenenud pingete kontekstis ning ootuses, et komisjon avaldab ELi säästva turismi strateegia. Raporti tulemusel võeti vastu resolutsioon, milles nõutakse tasakaalustatumat turismi juhtimise mudelit, mis põhineb paremal transpordiühendusel, kultuuripärandi toetamisel, kohalikul tipptasemel ja eelkõige kestlikul piirkondlikul heaolul.

Parlamendi transpordi- ja turismikomisjon ning selle turismi rakkerühm korraldavad rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide esindajate ja turismimajanduse peamiste sidusrühmadega regulaarselt arutelusid. Turismi rakkerühm on nõudnud ka turismipoliitika järjepidevamaks muutmist ning korduvalt tõstatanud turismi jaoks ELi tasandil eraldi eelarverea loomise küsimuse.

Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi transpordi-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika osakond. Lisateabe saamiseks külastage transpordi- ja turismikomisjoni veebilehte.

 

Davide Pernice

03-2026