Millised on Euroopa Parlamendi volitused?
Euroopa Parlament, mille liikmeid valivad ELi kodanikud otse iga viie aasta järel, on tähtis poliitilise arutelu ja otsuste langetamise foorum ELi tasandil. Euroopa Parlament:
- muudab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Liidu Nõukogusse kuuluvate ELi liikmesriikide valitsuste esindajatega;
- otsustab ELi eelarve üle, samuti koos nõukoguga;
- valib Euroopa Komisjoni presidendi ja kiidab komisjoni koosseisu kui terviku heaks;
- jälgib teiste ELi institutsioonide tööd ja seda, kuidas nad liidu eelarvet kasutavad;
- teeb koostööd ELi-väliste riikidega parlamentaarse diplomaatia kaudu.
Seadusandlikud volitused
Suur osa ELi õigusaktidest võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse teel, mida tuntakse ka kaasotsustamismenetlusena. See on ELi enim kasutatav seadusandliku otsustamismenetluse liik, mis annab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule (mis esindab ELi liikmesriike) võrdse osatähtsuse. Seda kasutatakse mitmesugustes valdkondades, nagu ränne, energeetika, transport, kliimamuutused, keskkond, tarbijakaitse ja majanduse juhtimine.
Veel üks otsustamismenetluse liik on nõusolek. See tähendab, et vaja on parlamendi nõusolekut või heakskiitu. Näiteks kasutatakse seda siis, kui ELiga soovib ühineda mõni uus liikmesriik või kui EL tahab sõlmida mõne rahvusvahelise kaubanduslepingu. Euroopa Komisjoni koosseis valitakse samuti nõusolekumenetluse teel.
Nõuandemenetlust kasutatakse sellistes poliitikavaldkondades nagu maksustamine, konkurentsiõigus ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Selle menetlusliigiga antakse parlamendile õigus seadusandlik ettepanek heaks kiita, see tagasi lükata või selle kohta muudatusettepanekuid esitada. Kuigi parlamendi seisukoht ei ole nõukogule siduv, peab nõukogu siiski parlamendiga konsulteerima ja tema seisukoha ära ootama, enne kui otsuse vastu võtab. Kui seda ei tehta, on õigusakt ebaseaduslik ja Euroopa Kohus võib selle tühistada. Kui nõukogu muudab ettepanekut olulisel määral, peab ta parlamendiga uuesti konsulteerima.
Kuidas tehakse seadusandlikke algatusi? Kes algatab Euroopa Liidu õigusakte?
Uute Euroopa Liidu õigusaktide kohta ettepanekute tegemine on küll Euroopa Komisjoni ülesanne, kuid parlament võib omal algatusel ka ise komisjonilt seadusandliku ettepaneku esitamist taotleda. Parlament võib vastu võtta seadusandliku algatusraporti, milles seatakse komisjonile ettepaneku esitamiseks tähtaeg. Kui komisjon keeldub ettepanekut esitamast, peab ta oma otsust põhjendama.
Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid
Uue õigusakti vastuvõtmisel võivad parlament ja nõukogu nõuda, et Euroopa Komisjon teeks õigusaktis väiksemaid täiendusi või muudatusi, näiteks esitaks tehnilised lisad või uuendaks õigusakti. Selleks peab komisjon vastu võtma kas delegeeritud õigusakti (millega täiendatakse õigusakti või muudetakse selle osi) või rakendusakti (milles selgitatakse üksikasjalikult, kuidas õigusakti rakendada). Niimoodi püsivad õigusaktid lihtsad ja ajakohased, ilma et peaks alustama uusi läbirääkimisi.
Kui parlament ei ole kavandatud meetmetega nõus, on tal olenevalt Euroopa Komisjonis vastu võetava õigusakti liigist mitu võimalust. Parlamendil on õigus panna delegeeritud õigusaktile veto.
Rakendusakti puhul saab parlament nõuda, et Euroopa Komisjon seda muudaks või selle tagasi võtaks, ent komisjonil ei ole selleks juriidilist kohustust.
Lisateave