Mearrasámiid rahčamuš
Aili Johansenii dát lea eallin.
– Don ieš stivret árgabeivviid. Barggat fysálaččat olgun sihke meara alde ja gáttis.
Soaittáhagat dagahedje ahte son friddjajagi barggai áhčis fatnasis.
– Gárttai vel loahpas nu ahte osten iežan fatnasa.
«Bergebyjenta» fatnasis son lea kapteaidnan, ja áhčči Sindre lea veahkkin. Ii goabbáge gal láikoš go sálaš galgá fatnasii.
Vaikko liiko dán eallimii, de leat hástalusat dán doaimmas maid Aili ii lean smiehtastange ovdal go osttii fatnasa.
– Lean áhčis oaidnán ahte dát meinnestuvvá. Ieš gal vajálduhtten árvvoštallamis ahte meinnestuvvá go obage ovdal go mearridin guolásteaddjin álgit, son dadjá ja moddjá.
Earit, maid Aili ferte čuovvut, mearridit man olu son beassá bivdit, ja man olu de dine, jagis jahkái.
– Olmmoš jierásmuvvá gal go gullá ahte stuorra fitnodagat háliidit stuorát eriid, soitet han min smávit guolásteaddjiid hoigadit eret riddoguovlluin.
Miehtá mearrasámi guovllu NRK gullá seamma muitalusa.
Nuorat fárrejit. Ja gilážat guorranit.
Billávuonas Porsáŋggus mii deaivvadit Hans Hanseniin. Son gal lea oaidnán mii dáhpáhuvvá smávva riddoservvodagain go guolli nohká ja earit jávket.
– Mii han eliimet guliin. Dál illá lea leamašan guolli maŋimuš 45 jagi maŋŋá go stuorra fatnasat bohte.
– Guolásteaddjit fertejedje gávdnat eará doaimma. Ja nu sii dahke.
Smávva giláš lea ain ealas. Son ovttas Mearrasiiddain dan fuolahit.
Mearrasiiddas seailluhit eará mearrasámi kultuvrra, nu go árbevirolaš muorrafanashuksema.
Ja Hansa ii gal heađásmuva.
Vaikko máŋggas masse eallamuša go guolli nogai Porsáŋggus, de son muitala ahte mearrasápmelaš ii vuollán.
Sámedikkis gal hárve leat ovtta oaivilis, muhto mearrasámi vuoigatvuođagažaldagas de leat eanaš bellodagat ovtta oaivilis.
Juoga ferte dahkkot ahte seailluhit mearrasámi kultuvrra.
Golbma stuorámus bellodaga gal oaivvildit ahte mearrasámi vuoigatvuođat galget lágas nannejuvvot.
NSR ja Silje Karine Muotka leat dorjon daid, geat árvvoštallet ášši cegget stáhta vuostá, sihkkarastin dihtii mearrasámi bivdovuoigatvuođaid mearrasámi guovlluin.
Muotka presideantagilvaleaddji Vibeke Larsen ja Nkf maid oaivvildit ahte mearrasámi vuoigatvuođat fertejit sihkkarastot.
Seamma oaivvilda Bargiidbellodaga Svein Atle Somby.
Guolástusdepartemeantta stáhtačálli Kristina Hansen (Bb) dadjá ahte ráđđehus lea álggahan doaibmabijuid vuhtiiváldin dihtii sámiid riddoguovlluin, ja čujuha erenoamážit vuotnaguolástuslávdegoddái.
– Ulbmilin dainna lea nannet vuotnaguolástusa hálddašeami, mas earenoamážit deattuhuvvo sámi geavaheapmi ja dan geavaheami mearkkašupmi sámi servodahkii.
Várjjatvuonas fas. Aili bálku daid smávimus reappáid fas merrii, go haddi lea buoret dain stuorábuin.
Son ballá ahte smávimus guolásteaddjit bálkestuvvojit gáddái.
– Soaitá ahte mii smávit servodagain hoigaduvvot eret.
Muhto son ii divtte boahttevašvuođa hástalusaid vuorjašuhttit iežas. Dál son vuos beassá bivdit nu ahte birge.
Válggaid oktavuođas lea sus okta ášši maid smiehttá go jienasta.
– Ahte doarjut nuoraid, geat álget bargguide, maidda lea čadnon eahpesihkarvuohta. Ahte olbmot háliidit ássat dáppe ja fárret davás, gilážiidda.